Lahke köögi-Kata arutluskäik

Oleks köögi-Kata pärast naistepäeva oma tööülesandesse - pudelipõhja vaatamisse - liiga pikalt pidama jäänud, sügavalt keskendunud, oleks ta umbes 20. märtsi paiku taibanud tööga edasi minna. Avastades selle bardaki, mis riigis toimub, kehtestanud võimalusel eriolukorra - pea lõhub, tähendab viinapoed ikka jäävad lahti, aga riidepoode vaja pole, kel seda raha ikka on, siis veel lisaks liiga palju rahvast on töö juures, ajavad pea veel rohkem lõhkuma, ülemus ka näägutab, paneme koha kinni, aga ega ainult endale saa siis mõelda, seega paneme ikka kõik kohad kinni üle riigi, kus vähegi kannatab, teistel ju ka pea lõhub jubedalt suurest keskendumisest töö juures.

Arusaadav ju, et kui lähed välja, vanaemale külla, võtad kaasa kommid, lilled ja surma (ega siis vanainimese süda vastu pea sellisele pingutusele, mis lapselaps töölt kaasa toob, ei oska tööd tööle jätta ju, töönarkomaan selline).

Me oleks saanud sama tulemuse 600 euro eest kuus ja majandus oleks paar nädalat kauem vastu pidanud ning riigieelarvesse raha teeninud. Miks meil aga 5000 euri teenivad ministrid sellise arutlusega välja tulid? Neilt ikka tahaks väga palju kvaliteetsemaid otsuseid, läbimõelduid erinevatest aspektidest.