9. nov 2016

Eesti poliitikute ja nn avaliku elu tegelaste käitumine on juhendiks, kuidas Trump peaks oma vastastega käituma

Tänases Postimehe onlines on ajakirjaniku Toomas Randlo arvamus Kui suur võim saab olema president Trumpil? ja ta tõi seal välja järgmise lõigu:
"Kampaania jooksul väljendas Trump pahameelt ka oma kriitikute suhtes ja vihjas, et võib kasutada nende vastu jõudu. Trump ei saa kedagi vangi panna ainult tema kritiseerimise pärast, kuid võib kasutada regulatiivset võimu inimeste vastu, kes talle ei meeldi. Ta võib suunata justiitsministeeriumi uurima oma kriitikuid ja tõsta esikohale neile omistatavate kuritegude uurimise. Poliitilisi vastaseid võib ta süüdistada kampaaniarahastuse seaduste rikkumises. Endisi valitsusametnikke, nagu näiteks Hillary Clintonit, võib ta süüdistada salastatud teabe seaduse rikkumises. Isegi kui süüdistustega kuhugi ei jõuta, oleksid süüdistatavate kohtukulud märkimisväärsed.

Samuti võib Trump võtta pihtide vahele ajakirjanikud, kes kirjutavad riikliku julgeoleku teemadel, kehtestades jõulisemalt salajase teabe seadusi. Barack Obamat kritiseeriti saladusi lekitanud valitsusametnike kohtu alla saatmise eest, kuid justiitsministeerium ei esitanud süüdistust ühelegi lekkeid avaldanud ajakirjanikule."

Lugesin ja mõtlesin, et otse Eesti poliitikute ja nn avaliku elu tegelaste tegevuse pealt maha kirjutatud lahenduskäik. Jälle oleme Eestis visionäärid olnud või vähemalt Toomas Randlo loodab seda.

Postituste ajaline järjestus