Panin juba kevadise õpetajate streigi juures tähele, et seni toetati õpetajate streiki, kuni ise enda lapsed sattusid "lõksu". Siis, kui saadi aru, et oma lapsi pole kuhugi panna, hakkas kohe pihta hala, et miks need õpetajad streigivad, minu lapsed ei pääse kooli. Muidu küll streigi poolt, aga selles osas mitte. Praegu on ka med töötajate streigi puhul sama - seni toetan streiki, kuni ise kannatan. Miks mina kannatama pean seetõttu?
Streigi mõte ongi teha elu ebamugavaks just sul, kes oled selle teenuse tarbija, mida osutatakse sulle väga väikeste summade eest. Muidu sa ju aru ei saa, et see töö on tähtis ning nende osutajaid on vaja toetada, kui ise ei kannata. Miks just sul? Kui kannatad, siis hakkad ehk järgmistel valimistel mõtlema, et mis erakonna valitsusajal sa said kannatada ning enam seda erakonda ei vali. Oled laps, siis pead meeles, et tulevikus enam seda erakonda ei vali. Kui nad pole just tõestanud, et nad enam nii ei tee. Jutust ei piisa. Seetõttu ka streik, et jutust enam ei piisa nende tegelaste puhul. Neid tegelasi ehk, ehk, ehk mõjutab sinu kui nende valija mõjutamine ning nad muudavad enne kui tulevad valimised. Kui ei mõjuta, ühine streigiga ... Ikka ei mõjuta? Põhimõtteliselt on ka põhiseaduses lubatud põhiseadusliku korra kaitsmiseks sekkuda isegi relvade abil. See on muidugi väga äärmuslik, enne tasub proovida järgmistel valimistel valida kedagi teist.
Kui keegi ei kannata, vaid käib üks möla ajakirjanduses, siis see pole midagi väärt. See pole streigi mõte. Pole mõtet poodnikul streikida öösel ja teha kõva lärmi sellest ajakirjandusel, kui tal nagunii on öösel pood suletud. Eestipärase rahuliku streigi eelis on, et keegi ei võta streigiga midagi ära, lihtsalt jäetakse andmata, mida muidu oled õigustatud saama. Erinevalt nt Kreeka õnnetust streigist, kus laamendati ja põletati kaks pangatöötajat kontorisse sisse.
"Tehke teistele, mida te tahate, et teised teeksid teile" (Mt 7:12) - kõrgem mõte, kui eesti keel suudab edasi anda. Mõtted poliitikast, kristlusest ja muust
25. okt 2012
24. okt 2012
Arstide streik
Arstid peavad pärast streiki (ükskord see ikka lõppeb) tegema südame kõvaks ning mitte tegema ületunde, et teha taha kaotatud vastuvõtud. Mitte üht vastuvõttu ei tohi tagasi teha, sest see jätab mulje, nagu midagi polekski olnud.
Õpetajad, nagu aru saan, on teinud selle vea, et nad tegid oma kevadise streigiga ärajäänud tunnid tagasi. Mõttetu, sest sellega sai riik aru, et pole mõtet õpetajaid eriti kuulda võtta, kuna nad nagunii teevad oma töö ära. Tõsi, praegu on järgmiseks aastaks välja lubatud palgatõus, aga nagu ka on räägitud, siis pole päris teada, kes selle palgatõusu kinni maksab - kas riik üldiselt maksude abil või konkreetsed valdkonnad, kellelt võetakse oluline raha ära.
Õnneks on arstide streik piisavalt pikk, et seda, isegi kui arstid alla annavad, ei suudeta tagasi teha. Seetõttu on arstide streik mõjusam ning see vast mõjutab tulevasi valimisi - vastuvõtud on ära jäänud ja neid ei ole asendatud. Mitte lihtsalt ebamugavus mõnedele, vaid kõigile, kel oli tehtud plaan ning neid inimesi juba on.
Õpetajad, nagu aru saan, on teinud selle vea, et nad tegid oma kevadise streigiga ärajäänud tunnid tagasi. Mõttetu, sest sellega sai riik aru, et pole mõtet õpetajaid eriti kuulda võtta, kuna nad nagunii teevad oma töö ära. Tõsi, praegu on järgmiseks aastaks välja lubatud palgatõus, aga nagu ka on räägitud, siis pole päris teada, kes selle palgatõusu kinni maksab - kas riik üldiselt maksude abil või konkreetsed valdkonnad, kellelt võetakse oluline raha ära.
Õnneks on arstide streik piisavalt pikk, et seda, isegi kui arstid alla annavad, ei suudeta tagasi teha. Seetõttu on arstide streik mõjusam ning see vast mõjutab tulevasi valimisi - vastuvõtud on ära jäänud ja neid ei ole asendatud. Mitte lihtsalt ebamugavus mõnedele, vaid kõigile, kel oli tehtud plaan ning neid inimesi juba on.
22. okt 2012
Kristlik poliitika jätkub
Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid pankrott on märgilise tähendusega Eesti poliitmaastikul. Kui enne võis see jääda jutumuljeks, et Riigikogu-välised erakonnad pole elujõulised riigitoetuse puudumise tõttu, sellal kui Riigikogu-sisesed erakonnad on elujõulised riigitoetuse olemasolu tõttu, siis nüüd on see taaskord kinnitust leidnud. Riigikogu-välised erakonnad, kes üritavad midagi saavutada, jäävad hätta ja lähevad pankrotti.
Enne pankrotti, kusjuures, saavad veel kaela kriminaalkaristuse, kui üritavad läbi lüüa. Läbi lüüa võimalike vahenditega, mis on ausad, aga ebaseaduslikud. Jah, Eestis on jätkuvalt ebaseaduslik võtta laenu mujalt kui finantsasutuselt. Kellele aga need laenu annavad ... Nagu näha, on see seadus ebaseaduslik ning rikub inimeste õigust osaleda valimistel kandidaatidena. Tõsi, Põhiseaduse sõnastuse järgi ... inimene võib ..., mis ei viita õigusele, vaid võib viidata üksnes vabadusele. Samas läänedemokraatiat aluseks võttes, mille ühte klubisse OECD me kuulume, siis on see tõlgendatav õigusena, st teine pool, riik, on kohustatud looma ka võimalused selleks. Oleks tegemist üksnes vabadusega, siis saan aru mõttest: "kui tahad, siis kandideeri, meie lillegi ei liiguta". Kuna tegemist on vabadusest kraadi võrra kangema nähtuse - õigusega, siis lisandub "ja ma teen selleks võimalused".
Kuigi EKDga vähemalt tundub, et on lõpp, siis kristlik poliitika pole kadunud. Riigikogus see muidugi ka ei ole, see on pigem valimisliitude ja üksikkandidaatide tasemel ning kristlikku poliitikat pooldavate ja propageerivate isikute tasemel.
Tellimine:
Postitused (Atom)