26. dets 2018

Keskne isiku ettemaksukonto riigi juures

Minu igapäevane tegevus on kaudselt seotud MTAga (Maksu- ja Tolliametiga). Seda ma olen õppinud ja selle asutuse e-keskkonda ma kasutan igakuiselt, õpingute ja igapäevaelu tegevuste tõttu olen ka kokku puutunud sissenõudmispoolega. Eks me kõik oleme, lihtsalt me ei anna endale sellest ehk aru.

MTAs on igal maksumaksjal oma nö konto, ettemaksukonto, oma viitenumber. Sellele kontole on aegade jooksul antud aina enam juurdepääsu ka MTA-välistele isikutele.

Üldjuhul ma pean kiitma MTA sissenõudmispoole efektiivsust ning selline efektiivsus peaks olema riigis igal pool. Kui aga kõik riigiasutused tegelevad sissenõudmistega, siis oleks arukas luua üks amet, nt Riigi Arvelduskeskus. Kuna MTAl on selles kõrgeim kompetent minu hinnangul, siis ma teen ettepaneku eraldada MTAst nende sissenõudmisosakond ning moodustada sellest eraldi Riigi Arvelduskeskus.

Automaatarveldused
Sellisel juhul kõik inimese (või ettevõttega) seotud arveldused riigiga käivad läbi ühe ettemaksukonto. Kui inimene saab riigilt tulumaksu tagasi, siis see kantakse ettemaksukontole. Inimene läheb mingil hetkel ID-kaarti taotlema ning kui see raha on ettemaksukontol olemas, siis võetakse see sealt automaatselt maha. Kui tahab juhiluba vm luba taotleda, samuti. Samuti kedagi kohtusse kaevates kohtu riigilõiv.

Kui inimene saab trahvi või sunniraha, see võetakse automaatselt kontolt maha, kui ta jääb võlgu teisele kui riigile, nt elatisraha, mida riik välja maksab omast fondist, siis võetakse ta raha automaatselt kontolt maha. Kui pole piisavalt, pannakse peale broneering nende summade katteks.

Kui tuludeklaratsiooniga tagastatakse raha, siis kontol on nt lähima aasta tõenäoliste taotluste nimekiri ja pakutakse võimalus nende taotluste riigilõivude katteks tagastatavat rahahulka vähendada. Nt kui aasta jooksul aegub ID-kaart või juhiluba, siis tõenäoliselt neid uuendatakse ja selle katteks lastakse kohe, kui inimene on nõus, jätta raha ettemaksukontole. Aga inimene võib ka kogu vaba raha lasta tagasi kanda. Raha on vaba, kuni see on kontolt maha võetud. Kui on tähtaeg saabunud, on kohe ka raha maha võetud kontolt.

Raha tasumine ettemaksukontole ja toimingute jälgitavus

Kui inimene on esitanud taotluse ja tal puudub raha ettemaksukontol, siis ta saab maksta sularahas, pangakaardiga, pangalingiga või ülekandega nt arvelt mahavõtmise teel e-arvega, mille jaoks sõlmib ta lepingu kohe taotluse hetkel ja see jääb kehtima tühistamiseni (nö otsekorraldus). Alati võib ka ise ettemaksukontole raha kanda.

Inimene võib alati niisama minna ja kanda sinna kontole raha. Kusjuures iga vaba päeva eest, kui raha kontol hoitakse, võiks maksta ka mingit intressi, sest see on inimese laen riigile. Nii palju võime teha, et intressi eest saab tasuda lõivusid ja võlgu, aga seda rahas ei saa välja võtta. See on päritav.

Laenu erinevus viivitamisest. Laen on iga päev, kui raha pole tähtaja tõttu maha võetud. Kui raha on võetud alusetult maha, siis on see kõrgema intressiga, viivisega, viivisintressiga, sest siis on tegemist ülekohtuga või kui on maksetähtajaks jäetud see tasumata. Peame lähtuma maksetähtaegadest intresside arvestamisel, ka laenuintressi puhul.

Igal hetkel võib inimene minna ja jälgida oma ettemaksukontol olevat raha ja selle liikumisi aegade hämarusest, st süsteemi algusest ja pärijana ka oma vanemate ning vanavanemate jt omi. MTA andmed saab üle kanda sinna süsteemi automaatselt, kuna nagu öeldud, see ehitatakse üles MTA sissenõudmisosakonna põhjal.

Erandid
Siin peab muidugi rakendama natuke ettevaatlikkust - nimelt, ID-kaart kui isikuttõendav tunnistus ning puudetaotlused peaks olema arestide alt vaba ning selle taotlemiseks peaks riik ka lubama kontoga broneeringusse minna vaba raha puudumisel. Aga need ka ainsate kulutustena, kus lubatakse minna broneeringusse. Kõik muud taotlused peavad olema tasutud nö vaba raha arvelt, st esmalt on tasutud vanad võlad, nt elatisevõlad ja trahvid, ning siis alles tekkinud vaba raha arvelt kaetakse uued riigilõivud või ka arstikulud nt puudetaotluste puhul. Mõjuvatel põhjustel võib ka broneeringuringi laiendada. Sellega me viime sisse uuenduse, inimene võibki riigile võlgu jääda.

Vaba raha ja võlad
Inimene saab alati, kuni tähtaeg pole saabunud, raha ettemaksukontolt välja kanda.

Kui jääb inimene võlgu, rakendub talle automaatselt intress mingi aja pärast või koheselt, see sõltub poliitilisest otsusest. Kui ta jääb pikalt võlgu, siis algatatakse sundtäitmine, st tema pangakontod arestitakse, muud registreeritud varad arestitakse, nagu praegugi maksuvõlgade katteks. Vajadusel võetakse kontod tühjaks ning müüakse muud varad.

Automaatselt väljastatakse varade keelumärgete mahavõtmised ning konto aresti alt vabastamised, kui ettemaksukontole on laekunud piisavalt raha, osalise laekumise puhul, osaline vabastamine.

Sissenõudmisele ehk ettemaksukontole nõude saatmine
Ametkond, kes soovib inimeselt raha kätte saada, valib ise, kas ta saadab nõude ettemaksukontole sissenõudmiseks, sest kui tähtaeg saabub, siis see muutub automaatselt sissenõutavaks, või viivitab kuni on inimeselt saanud kinnituse, et ta on võimeline kohe raha ära maksma. Alati on veidraid olukordi ning me peame olema selleks valmis, mitte jõhkralt omadele kahju tegema. Siiski peab see olema reguleeritud ametkonna kõrgema organi otsusega, vajadusel valitsuse, sealt edasi riigikogu ning lõpuks vajadusel isegi rahvahääletuseni välja (mida küll tõenäoliselt ei juhtuks), et ei toimuks mõttetut viivitamist.

Raha liikumine väheneb
Kõige parem on see, et enamasti raha reaalselt ei liigu, vaid liiguvad raamatupidamiskanded. Sellega vähendame rahade liigutamisega seotud teenustasusid. Kui ministeeriumitel on vaja omavahel tasaarveldada, sest sealt kaudu liiguvad erinevate ministeeriumite nõuded, siis kantakse raha üle suurtes kogustes. Selle kaudu suureneb, kuna inimest informeeritakse tulevastest kohustustest, kohati ehk ka väheneb, riigi käsutuses olev raha hulk õiglaselt, sest praegu võib olla, et raha on MTAs ettemaksukontol, aga teises ametkonnas peab ikka tasuma riigilõivu.

14. dets 2018

Peamiselt me räägime Jumalaga suhte puhul õigussuhtest

Alguses oli Jumalal inimesega õigussuhe. See sätestas ka inimese võimaluse "käia põrgusse", sattuda igavesse väävlijärve. Õigussuhe oli Jumalal inimesega Paradiisis ja ka peale välja viskamist, siis see muutus, aga õigussuhe oli.

Jumala lepingud, näib, on sellised isevärki - kui sa lepingut ei täida, siis ka positiivset tagajärge ei pruugi saabuda ning selle raames: eksimine on inimlik ja andestamine jumalik, samas maa peal võib paras põrgu saabuda surmani välja.

Õigussuhe on suhe 2 või enama poole vahel, mis tekib seaduse alusel teatud tingimuste täitumisel eraldi lepingut sõlmimatagi. Nt lapse-vanema vastastikused õigused ja kohustused. Jumala õigussuhtes piisab Jumala antud Sõnast, lubadusest nagu normaalsete inimsuhete korralgi - nö meest sõnast põhimõte. Jumal ei saa ennast salata.

Seejärel sõlmis Jumal just Iisraeliga lepingu, mida me teame Moosese seaduse nime all. See pakkumine kehtis Iisraelile ega kehtinud paganatele, va neile, kes tahtsid sellesse lepingusse astuda. Ehk see pakkumine kehtis kõigile, kes uskusid Jumalat. Iisrael oli siiski vaikimisi lepingus või oli see vaikimisi neile mõeldud kui usklikele, paganad ju ei uskunud. See on jumalik müsteerium.

Samal ajal andis Jumal jätkuvalt ühepoolseid lubadusi ja hoiatusi, mis ei olnud otseselt Moosese seadusega seotud. Sellega tekkis Jumalal inimesega, peamiselt Iisraeliga, järjekordne õigussuhe. Nt Niineve päästmine Joona abil.

Jumal pakkus välja Uue Lepingu Vana Lepingu asemele. Teame Uut Lepingut Jeesuse ohvrisurma ja ülestõusmisega saabunud pattude lunastusega. Uue Lepinguga otseselt anti mõista, et kõik on oodatud - nii paganad kui ka Iisrasel. Uude Lepingusse saavad astuda iisraellased ja paganad, taaskord, kõik, kes usuvad. Paganatel oli see esmakordne, kus neile otseselt tehti nii laiahaardeline pakkumine. Enne tehti pakkumine vaid Iisraelile ja teistele, kui nad küsisid. Paganad said tulla lepingusse ja Iisrael samuti. Kuna Iisraelit seob ka Vana Leping, ning neid kaht lepingut korraga ei saa pidada, need on teineteist välistavad, siis selle Uue Lepinguga täideti Iisraeli eest tema Vana Lepingu kohustused, millega see lõppes, mitte ei muutunud lihtsalt tühiseks. Täitma enam ei pea ega tohigi, aga alus on omapoolseks mittetäitmiseks erinev - täitmine Jeesuse poolt, mitte tühistumine. Jeesus ütles, et tuli seadust täitma, mitte seda tühistama ning hiljem Paulus just hakkaski paganatele evangeeliumi kuulutama.

Mulle tundub, et juudid võtsid Uues Testamendis Vanas Lepingus, öeldakse ka seaduses, olemist enesest mõistetavalt, mida see ka mõistlikule inimesele oli, aga seda sõlmitud lepingu, mitte ühepoolselt pandud kohustuste tõttu. Seetõttu Paulus tegeleski Moosese seaduse ja Usu seaduse erinevustega nii palju oma kirjades. Aabraham, kellele Paulus palju viitab, oli Moosese seaduse eelne ning Uus Leping tuli Vana Lepingu sõlmimise järgselt. Vahepealne aeg oli seotud Iisraeli, juutidega, mitte paganatega. Viimased haarati kaasa Uue Lepinguga, kus nendega konkreetselt hakati tegelema. Võib öelda, et Jumal polnud huvitatud paganatest Moosese seaduse raames, ta ei põlanud ära, aga põhifookus oli Iisraelil. Küsitav on sellega osade väide, et paganatele kehtis ja kehtib ka Moosese seadus, aga ei ole täitmiseks, kuna see on Jeesuse ohvrisurma ja ülestõusmisega surnuist täidetud - see polnud nagu Jumalale oluline, ta hoidis paganad sellest eemal, seega pigem on see nagu paganate vägisi Moosese seadusega ehk Vana Lepinguga sidumine. Miks me peaks olema liitudes Uue Lepinguga liitunud ka Vana Lepinguga? Uus Leping kätkeb endas Jumala muutumatust, aga meile vajadusel lisatingimuste seadmist, nii või teisiti, seda näitab Iisraeli kuulumine Vanasse Lepingusse.

Huvitav tähelepanek, aga eks see on ka tänapäeval, paganad, kes olid väga jõhkrad ja ohverdasid kõigile ja kõigele, olid ja praegugi on altimad tulema Uude Lepingusse, kui juudid, Iisraeli, kes ka ohverdasid, aga olid tsiviliseeritumad.

Jumalal on meiega õigussuhe paralleelselt lepinguga. Ja on olnud ka ilma lepinguta Loomisest Moosese seaduseni, mida tuntakse ka Vana Lepingu nime all. Ja ka paralleelselt lepinguga. Milles see väljendub? Lepinguväliste kohustuste võtmises, mida me Uue Lepingu all olijad loeme Vanast Testamendist jättes kõrvale Vana Lepingu osa, mis on täidetud neile, kes olid selles ja sõlmisid Uue Lepingu. Kui palju me ajame õigussuhet sassi lepinguga?

Kas me püüame paganaid seetõttu Moosese seadusega ehk Vana Lepinguga siduda, et olla osalised Vanas Testamendis toodud õnnistustes? Kui need on lepinguvälised, siis need kehtivad õigussuhte alusel usklikele, kuna nüüd on tõesti paganatele ja Iisraelile antud samad õigused ja kohustused ning Jumal lõi ka paganad kunagi ning tõi meid tagasi oma karja. Kui teame, et meil on õigussuhte kaudu Vana Testament siduv va Vana Leping, siis pole meil vajadust eraldi Vanas Lepingus olla ning tundub, et seda Jumal ei ootagi.

30. nov 2018

Tarandi lahendamine

Esmaspäeval, 26.11.2018. a, toimus nn Marrakechi rändeleppe (tuntud ka kui ÜRO rändelepe) vastane EKRE korraldatud meeleavaldus. Seal tungis ühel hetkel lavale Euroopa Parlamendi liige ja sotside mitteametlik liige Indrek Tarand, kes rebis Martin Helme käest mikri ja hakkas sinna röökima sisulisi jaburdusi. Kuna see miiting toimuski kaasnevalt sotside tegevuse vastu, siis see Tarandi väljendatu oli jaburus, tal ei lastud enam oma mõtet täpsustama hakata, kuigi ta kõnetehniliselt alustas justkui vastuväitega enda partei väidetele.

Seejärel püüti talt haarata mikrit ja teda eemaldada poodiumilt, aga see oli sümboolne tõukeke, sest Tarand hüppas ise poodiumilt alla. Seejärel ta jätkas räuskamist ning keegi väänas temalt mikri ning teine haaras tal lääne vanade heade kauboifilmide kohaselt natist ja püksivärvlist ning tegi väljaviskamise rahvast avatud, vabale, alale. Teine või mitu virutas talle jalaga kanni kerge vopsu.

Selle tagajärjel läks EKRE mikker katki ning Tarand võis saada halva kukkumise tagajärjel ka kerge käevigastuse. Sellega, et Tarand kogu asja keskel end naermas suutis hoida, sellega püüdis ta arvatavasti lihtsalt olukorrast üle olla.

Kuidas oleks olukorra saanud lahendada? Tarand oleks asja jätnud ning tunnistanud, et ise ronis valele meeleavaldusele ning sai kohase tagajärje, mitte üleliigse, vaid kohase. EKRE oleks eiranud asjaolu, et Tarand rikkus avalikku koosolekut. Tarand oleks võtnud mingil hetkel EKREga ühendust ning küsinud rahulikult, ei, mitte alandlikult ega ka üleolevalt, vaid normaalselt, sest põhimõtteliselt olid segamine ja reaktsioon lahenduseks omavahelise tasakaalustatuse tõttu, et kuule, mis ma mikri eest võlgnen, et vabandan, et mikker katki läks. EKRE oleks andnud talle siis teada kohe või kui arve selgub ning Tarand oleks selle tasunud.

Loomulikult oleks Tarand läinud õhtul uudistesse, sest sellist asja ei juhtu iga päev. Ta oleks seal kommenteerinud, et noh, ise läksin tüli norima, sain ka kohase lahenduse. Noh, käsi on kipsis, aga hea, et niigi läks, sest see oli asjade õnnetu käik, mitte kellegi tahe tal käeluud murda (räägime siin füüsilisest tegevuse sihist, mitte unistusest). Ta oleks rääkinud, mis lähenemise eest ÜRO rändeleppele ta seisab ning oleks asjad selged. Helme oleks ka läinud uudistesse ning öelnud, et noh segas, sai asjakohase karistuse ja sellega on nüüd lõpp; mikri kohalt oli viisakas, nentis, et tema tegevuse tagajärjel sai mikker viga ning küsis, et palju võlgneb? Eks see summa varsti selgub või on juba selgunud. Nõme käitumine, aga noh, reaktsioon ka kohane. Selles mõttes lugupidamine Tarandi kui sotside esindaja vastu, et tegi ja kannatas tagajärje välja, mitte ei hakanud lolli iba ajama.

Kuidas tegelikult läks? Noh, pange otsingusse. Mõningad tulemused ja tegevused on kohe siin: Tarand ründajana, oma arust kannatajana, andis esmalt politseisse ja EKRE kannatanuna andis vastu politseisse. Euroopa Parlamendi president ründas EKREt, et nende liiget rünnati. Tarand kogu aeg rõhutas, kuidas talle kui EP saadikule peksa anti.

Sotsid võimuparteina on jätkuvalt ussikesena käituvad - käivad ja ussitavad.

28. sept 2018

Kodanikulaen ja lihtsam asjaajamine riigivõlgnikega

Meedias on räägitud palju kodanikupalgast ning selle lootusetusest ja ebaõiglusest.

Samas on vaja lahendada inimeste häda. Rahahäda. Lihtsalt ja efektiivselt.

Mäletan kunagisest ajaleheartiklist, et sotsiaaltöötajad peavad eelkõige õigeks laenu-, mitte toetuste andmist ja olen seda ka ise varem välja käinud, et vaja on riigilt saadavat laenu.

See laen võiks olla toidukorv + mingi summa, nt 30 eurot, peale. Selle saab igakuise maksega aastase taotluse esitamisel oma kontole.

Miks pangakontole? Sellega saab tuvastada lihtsasti inimese nö töötava pangakonto olemasolu, kust, aga mitte ainult sealt, saab hiljem vajadusel maksunõudeid arestida. Sellega väheneb riigi inkassonõuete puhul pankadelt järelepärimiste vajadus, saab kohe saata arestinõude välja, mis siis kehtiva konto korral ka täidetakse, nagu praegugi. Kui see osutub kasutuks, siis saab hakata teisi kontosid välja uurima.

Siiski on eelduseks aus inimene, kes võtab laenu ja maksab seda ka vabatahtlikult tagasi. Millal toimub tagasimaksmine?
Esmalt nt vabatahtlikult inimene teeb ise tagasimakse ja lõpetab ajaks, kui puudub vajadus, laenumaksete vastuvõtu, esitades taotluse.

Teine variant, on, kui inimene deklareerib või tema eest deklareeritakse teatud summast suurem tulu. Siis võetakse nt kuni 50% ülejäägist laenumakseks. Ehk siis inimestevahelised kingitused arvesse ei lähe. Seejärel sõlmitakse maksegraafik järgmise kalendriaasta 1. maksega 01.07 nagu on tavapärane tulumaksujuurdemakse aeg.

Võtan seega arvesse praeguseid tulumaksu tähtaegasid ja maksmise korda.

Näide.
Esiteks. Nt loetakse netotulu 900 eurost üles poole piisavaks, et võib hakata sundkorras tagasi nõudma.

Teiseks. Inimene saab nt 2018. a-l tulu selliselt, et keskmine väljamakse on 923 eurot kuus. Siis maksegraafik tehakse 23:2=11 eurole. Inimene võib sõlmida ka suuremale summale maksegraafiku. Mõte on, et kui inimene hakkab enam teenima, siis ta ka hakkab enam teenima, st ta saab ka osa sellest edust endale.

Kolmandaks. Inimene saab tulumaksutagastust 203 eurot.

Neljandaks. Graafikujärgne makse hakkab pihta 01.07.2019. a.
Neljandaks a) Kui tal on tulumaksutagastusi, siis selle võrra esitatakse suurem graafikujärgne makse ning see peetakse kinni kohe tulumaksutagastusel.
Neljandaks b) Asjaliku inimesena, mitte mugavana, jättes kogu maksuarvestuse teiste, peamiselt tööandja, teha, siis esitatakse talle 203-eurone maksenõue, mille ta peab tasuma hiljemalt 01.07.2019. a.

Viiendaks. Kuna igakuine makse on 11 eurot, siis 203 eurost piisab 18 kuuks, st esimene makse toimub järgmine aasta, st 2019. a tulumaksutagastusega seoses 2020. aastal või 01.01.2021. a (tegelikult küll 02.01.2021). 2019 andmete alusel arvutatakse näitajad jälle ümber ja tehakse uus maksesumma, mis vajadusel pikendab või lühendab graafikult (summa väheneb või suureneb).

Näite lõpp.

Kui nüüd öelda, et aga tulumaksutagastust siis ju ei antagi - antakse küll, said selle lihtsalt varem kätte, avansina, nüüd tehakse tasaarveldus. Selle võrra väheneb laen ja ausal inimesel on hea meel, kui sisult tarbimislaen väheneb.

See laen läheb edasi pärijatele juhuks, kui ei taibata tagasi maksta või varjatakse tulusid. Siiski üldises pärimiskorras ehk et vajadusel ka kustub.

Mis on laenuintress? Seda polegi.

Mis on selle eelis? Sellega vähenevad sotsiaaltoetustele kuluvad summad, mis omakorda toob kaasa maksukoormuse langemise või aeglasema tõusu.

5. sept 2018

Suurtegijad ja riik kui polüteismi jumalad - noh seedivad teineteist


Seda süsteemi kasutades on meie rahvas ja riik jõudnud sinna, kuhu oleme jõudnud, ka selleni, et meie riik on nii paks, et meil on enam kui 100 000 töökohta riigisektoris ja sinna pole osaliseltki loetud riigile allhankeid tegevaid nt ehitus- ja kinnisvaraettevõtteid. Siin ma ei mõtle juhuslikult riigile tööd tegevaid ettevõtteid, vaid pidevalt lepingulises suhtes olevaid, mis siis, et lepingud muutuvad (objektipõhiselt), põhivaldkond jääb. Just need suurettevõtted on hakanud kinnisvara maksu kaasa kiitma ning ihaldama aina enam makse. Neil, kes tingimata soovivad palju maksu maksta, ärge kasutage oma tulumaksuvabastusi-tagastusi, mis tulumaksuseadusega on ette nähtud. See ei ole kohustuslik. Käibemaksu ei pea ka tagasi küsima, see on üksnes õigus. Makske, makske nii et silmad krõllis. Nende suurettevõttete juhid on ära unustanud oma edutee alguse, et just tänu sellisele süsteemile on nad üldse nii suureks praeguseks kasvanud.

See pole kunagi mõeldud olema paks riik, milliseks see on saanud vähemalt ametnike rohkuse tõttu, kes tegelevad tähtsa tööga, mille tähtsuses siiski kiputakse kahtlema, sest erasektor pakub sama raha eest palju rohkem tagasi, vähemalt tunnetuslikult ja kuulates abivajajate appihüüdeid ka praeguse keskerakondliku riigivalitsuse ajal.


Keda huvitab, siis väike mõte, kuidas ametnike arvu vähendada

On lahvatanud maksu- ja tolliameti uus soov ringkonnakohtu otsuse baasil, mis küll eirab riigikohtu korduvaid otsuseid ja tähelepanu pööramisi, koguda palju maksu sundides inimest lihtsalt ja ebaseaduslikult maksma palju maksu. Ebaseaduslikult, sest inimese kokkulepped iseendaga omaenda oü kaudu on siiski vabad ja vaba on ka valik, mille eest kui palju makstakse. Selline kogumismõte on ses ametkonnas ammu olnud üleval ja ideeks on rahastada kõiki riigi kulutusi, mida riik on seni taibanud peale võtta või pole veel taibanud, aga võiks, formaalselt aga vaba turu kaitse ehk konkurentsi kaitse. Selle regulatsiooniga on töötatud oi kui kaua, kui palju ametnikutunde = kui palju raha on sinna magama pandud.

See pole kunagi mõeldud olema paks riik, milliseks see on saanud vähemalt ametnike rohkuse tõttu, kes tegelevad tähtsa tööga, mille tähtsuses siiski kiputakse kahtlema, sest erasektor pakub sama raha eest palju rohkem tagasi. Siis uute geniaalsete regulatsioonide välja töötamine, millest üht sai ka kohe alguses mainitud. Tekib mõte, et kui koondaks 10-st 9 ametnikku arvude juhugeneraatori põhimõttel ära (siis ei saa ametnike tööjärjekorda ekselis kuidagi "õigesti" sättida ennetavalt) ja siis hakkaks vaatama, et mis tööd tegemata jäävad, mida on kohe hädasti vaja... Kui see on selgunud, siis palkab ametnikud tagasi ja nende koondamisraha jääb neile, sest nemad süüdi ei olnud. Kes kahtleb, et inimene pole riigi panusega rahul, siis meie infotehnoloogilised võimalused pakuvad riigile võimaluse otse maksu koguda ja seda riik peaks ka tegema. Siis otse inimeselt maksulaekumistest on näha rahulolek riigiga.

Niisiis me oleme vabaturumajanduslik riik. Turumajanduses turg ise otsustab, kuidas kõige parem on asju ajada - mh tööturg. Kas on parasjagu parem omada töötajat (sõna otseses mõttes omada, sest töötaja valikud on väga piiratud, samas ühtteist on ka peaaegu garanteeritud, nt palk) või kasutada koostööpartnereid, st lubada töötajal ka konkurendi juures töötada lepingu kehtivuse perioodil ja arvestada tekkida võivate ebamugavustega. Maksustamise mõttes, kui omad töötajat, siis maksad ränka maksu, õigemini saab töötaja väga väikese osa oma palgafondist kätte. Kui kasutad koostööpartnerina, siis saab töötaja ise valida, kui palju ta maksab oma palgafondist makse ja palju ei maksa, seaduse piires muidugi. Olgu mainitud, et seadused jäävad osati alles, et poleks anarhistlik turumajandus ja ise küll pooldaks sotsiaalmaksu kui sotsialistliku igandi täielikku kaotamist.

Kuidas on riik oma alustest nii irdunud, on arusaamatu. Nagu igaüks riigi ametkondades elaks oma unistustes ja üritaks jalgratta ratastele autot panna. Jalgratta saad panna, autot mitte. Igaühele otsustusõigust andes peab ka andma neile vastutuse. Mitte, et riik võtab vastutuse endale ja siis otsustuse ka või vastupidises järjekorras. Samas oleme olukorras, kus riik üritab inimesi enda alla suruda, aga suurtele jäetakse ikka otsustusõigus ja samas võetakse nende vastutus ikka riigi peale - too big to fail. Ei saa öelda, et inimene ja väiketegijad liigselt otsustada saaks, aga vastutavad küll päris palju.

Praegu suurtegijad on ühinenud riigiga. Suurtegijate eripära on olla jumal. See on suurtegijate ja riigi kui suurstruktuuride ühisosa. Nad teavad teineteist ja mõistavad. Nad on sunnitud polüteismi, st teised suured so jumalad on veel nende kõrval, lihtsalt taluma Neil on aga pinnuks silmis väiketegijad, kes ei taha olla nende kannid, vaid olla jumalasarnased. Mitte jumalad, aga jumalasarnased. Suured tahavad olla jumalad, väikesed üksnes jumalasarnased ja mitte suurte sarnased tingimata, vaid otse jumalasarnased.

12. mai 2018

Hardo Pajula kiituseks

Kuulasin Hardo Pajula persoonisaadet Äripäeva raadio arhiivist (eetris oli vist 07.05.2018. a) ning jäin taaskord mõtlema fenomenile, et miks Hardo Pajula kohati äärmuskonservatiivseid vaateid võetakse omaks kuuma liberaali Vilja Kiisleri (saatejuhi) jt poolt.

Äärmuskonservatiivne on Hardo Pajula suhtumine aborti nt, jah, see väljub konservatismi keskmest ja vajub äärmusesse. Sinna äärmusesse, kus pool paistavad vastu liberaalsed vaated. Äärmus see on siiski, kes on statistikat õppinud. Kuigi seda ei taheta äärmuskonservatismiks nimetada, vaid ehk kvaliteetseks konservatismiks, avatud rahvusluseks vm.

Siin tuleb vaadata vist minevikku. Nimelt on Hardo Pajula teinud endale nime SEB Panga analüütikuna, kellelt ajakirjanikud on alati arvamust küsinud. Nüüd need samad inimesed - Hardo Pajula lahkus SEB-st ja asutas kaaslastega Edmund Burke seltsi Eestis, mis tegeleb konservatiivsete vaadete toetuseks (mitte neutraalselt ega vastu, kuigi ei taheta ka tunnistada kaitsmist) tugevalt ning ajakirjanikud - jätkuvalt koos, aga nüüd kohati vastamisi. Rumal ja äärmuslane on olnud neile arvamusliidriks? Kuidas? Kuidas saavadki ajakirjanikud tunnistada, et nad on rumalalt ja äärmuslaselt arvamust küsinud? Siis ei jää muud ajakirjanikel üle, kui defineerida (kirjeldada) see konservatiiv "intelligentseks". Tegelikult saaksid nad oma viga tunnistada küll, aga kuna ajakirjanikke juhivad tänapäeval tunded, mitte ratsionaalsus, siis nad ei julge. Nende pea on kui plekkämber, milles koliseb ringi mingi kivi. Eh, mitte vaid ajakirjanikud, ikka kogu see "avaliku arvamuse liidrite," tuntud ka kui sallivuslaste, seltskond käib selle alla.

Sallivuslased, nt Vilja Kiisler Äripäevast, on aga kuumal alal, nende keskmine on selline, et see, kes on sallivuslane, aga ei väljenda nii-nii äärmuslikke, kuigi siiski äärmuslikke avaldab, vaateid, nt Postimees, on juba loetud konservatiivseks. Sealt edasi, teise suunda, on vaid veel Antifa.

PS! Tuli veel välja, et majandusajakirjanikke ei huvita tõestused, (tõestus on miski, mis kinnitab asja pidavust), vaid arvamused. Samas annab sama väljaanne, Äripäev, välja Seppo Saario raamatuid ja Alexander Elderi raamatuid, kuidas aktsaturul rikkaks saada, sest need autorid on ennast tõestanud. Aga võib olla Äripäevale lihtsalt meeldivad nende autorite nimed.

25. apr 2018

Kuidas saada kütuse- ja alkoholihinnad lätlastega samale tasemele aktsiise langetamata?

Kuidas saada kütuse- ja alkoholihinnad lätlastega samale tasemele ilma aktsiise langetamata?

Langetades tööjõu- jm kaudseid makse.

Sellega me väärtustame rikkuse loomist ja taunime kahjulike ostude tegemist.

20. apr 2018

Venemaa reetis lääneliitlaste kombel omad

Süüriale tungiti uuesti kallale väidetava Douma linna keemiarünnaku pärast 07. aprillil 2018. a USA-Prantsusmaa-Suurbritannia poolt 14. aprillil, st nädala pärast. Venemaa lubas suure suuga Süüriat kaitsta, tegelikult ei teinud midagi sisulist.

Nii teevad ka lääneriigid - leiavad mõttetu põhjuse, miks mitte kohe reageerida, kuni nende sõdureid pole otseselt rünnatud. "Kes see ikka 3. maailmasõda soovib?"

Kurjategijale kurjategija tasu

Kui inimene teeb kodumaal tegemist kõrilõikajatega nende kõrilõikajalikku "teenust" tarbides ja pärast rikuvad riigipiiri, nt mõne Euroopa riigi oma, siis nad on kuritegevusega seotud mõlemas riigis.

Riik, mille piiri rikuti, saadab inimese tagasi ning ehk ka riigis mitte viibimisega seotud aegumise peatumisega arvega tagasitranspordi eest, millega tagatakse, et inimene ebaseaduslikult uuesti ei tule, kui iga kord sama protseduur kaasneb. Oma kodukohas saab aga tasu kurjategijatega koostöö eest ebaseadusliku (riigipiiri rikkumine jm ebaseaduslikud või vähemalt pahatahtlikud tegevused) isikliku kasu saamise eesmärgil kas koduriigilt või kõrilõikajatelt.

Kui pilkaja saab karistada, saab seda pealt nägev kohtlane mõistlikuks (Õp 21:11), st kes alles plaanib kuritegelikule teele minna oma riigis oma elu ülesehitamise asemel vm seadusliku tegevuse asemel, mõistab rikkuja saatust nähes, et ei tasu riskida. Võid sattuda tagasi, see veel leebe, aga valedel eesmärkidel ja valedelt inimestelt võetud laenu eest võid ka rängalt kannatada.

Kui aga seal riigis ongi selline kultuuritava, et ebaõnnestujad lüüakse maha või satuvad muidu tugeva löögi alla, siis toovad sellise korraga harjunud inimesed selle ka meile siia ja jätkavad - see on osa nende arusaamast. Seda aga me ei saa taluda ning neid inimesi siia lubada. Elagu oma korra keskel, mitte ärgu tulgu meil kuritegevust sooritama. Nad peavad oma arenguga nähtavasti kas sellest välja arenema, me ei lase isegi lastel palju asju teha, kuigi nemad teevad seda teadmatusest, saati siis täiskasvanutel lasta siia tulla ja kohasesse paika - vanglasse - panna, olgu rahus oma kodus vavana vanglas. Teine variant on, et nad hävitavad teineteist ära ja tugevama hävitame meie enesekaitseks ära, sest ta nagunii üritab meile pääseda, piiririkkumisega läheb lihtsalt tagasi, terrorismi korral, sest korralikult sõda nad vaevalt kuulutavad ja peavad, aga kui siiski, siis sõja korral, vallutame ja hävitame ära. Eks siis sealsed korralikud ausad elanikud näitavad riigi ja korra ülesehitamise taset ja kui on kultuurne, st ehitavadki üles normaalse inimese kombel toimiva elukorralduse ja püsivad selles, siis lubame järk-järgult jälle normaalsete inimeste riikidesse tulla.

Tegelikult on tegemist organiseeritud kuritegevusega tegemist ning normaalsed inimesed, kes oma tausta lubavad eos viisaprotsessi raames kontrollida, on vähe, nad on vastutustundlikud ja peavad teiste, st meie elust-olust ja õigusest end kaitsta ka lugu ning üritavad ausat elu elada oma kodus nagu vastutustundlikule inimesele kohane; äärmisel juhul tulevad meie seadusi, st tingimusi austades meie riiki toimetama.

Nii et vähem emotsioone ja enam objektiivsust - igaüks vastutab oma elu ja otsuste eest ise ning ausus au sisse, kuigi seda mõtet on kõvasti emotsioonikute-"sallijate" poolt mõnitatud Savisaare räpi video abil.

15. veebr 2018

Investori nahas poliitik

Mis saab, kui poliitik poeb investori nahka? Kui inimesed teavad seda inimest investorina, aga ta hakkas poliitikuks ja teistele seda ei öelnud?

Siis kaasinvestorid võtavad endiselt temast eeskuju kui investorist, kuigi ta ei investeeri enam investori loogika järgi, vaid poliitiliste vaadete järgi - investeerib või jätab just investeerimata olukorras, kus investorid jätaksid investeerimata või just investeeriksid.

Poliitik investori nahas on teadlik, et ta võimendab mõttetut ja vaikib maha mõtteka, et ta kannab sellega kahju ja see on poliitika ellu viimiseks vastuvõetav hind. Kaasinvestorid seda aga ei tea ning kannavad kahjusid. Kannavad kahjusid ka edaspidi, kui just ei vea, et poliitik saavutab oma eesmärgi. Kannavad kahju jätkuvalt ja veel enam, kuna eeldavad, et investor teeb investori otsuseid, mitte poliitiku omi.

Just nii on George Sorose jüngritega - Sorosel on pappi, mida oma maailma hävitava projekti tarbeks kaotada ja ta teeb seda teadlikult. Tema järgijad seda ei teadnud nt aasta eest ning investor Sorose ustava siira järgijana said kahju, kuna tegemist oli poliitik Sorosega, mitte investoriga tema otsustes, sõnavõttudes ja valikutes.

7. veebr 2018

Valitsuse suurejooneline väikeettevõtluse päästeoperatsioon

Artikkel on loetav Objektiivist.

/Hiljem lisatud osa/
Kuidas tekkis 102% või enam palgast?

Teeme, et inimese brutotasu on 151,49 eurot. Sellelt töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) on 2,42 eurot, kohustuslik kogumispensionimakse (2%) 3,03 eurot. Eelnimetatud makseteks läheb seega 2,42+3,03=5,45 eurot. Tulumaks 46,04 eurot. Kokku läheb 151,49-2,42-3,03-46,04=51,49 (eurot).
Tulumaks leiti 28/90 määraga 3-astmelise arvutuse abil:
tulumaksu rakendamine brutotasule 151,49/90*28=47,13 (eurot);
tulumaksu tagasiarvestus maksetelt 5,45*(-0,20)=-1,09 (eurot);
tulumaksusumma tasumiseks 47,13-1,09=46,04 (eurot). Panite tähele? Alguses arvestatakse tulumaks 5,45-lt 28/90-ga e 31,11%-ga ning siis pärast "vabastatakse tulumaksust täismääraga 20%", mitte 28/90-ga? Täieliku maksete maksuvabastuse raames oleks arvutuskäik olnud või võinud vähemalt olla 151,49-5,45=146,04 ja sellelt tulumaks 28/90, st 146,04 *28/90=45,43, mitte 46,04 (eurot). Kui oleks täielik maksuvabastus, siis võiks rahulikult arvata algsest ehk maksustatavast summast, mis läheb tulumaksu alla, need maksed maha ja jäägilt arvutada tulumaksu. Selle õnge ma oma kehva tulumaksuseaduse lugemisega läksin algses artiklis. Palun vabandust.

Kokku jääb inimesele alles 151,49-2,42-3,03-46,04=100 (eurot) ja riigile 51,49 eurot inimese nimel.
Olgu hoiatuseks öeldud, et 28/90 määr on lihtsustatud. Tõenäoliselt arvutatakse tulumaks järgmiselt. Tavapärane tulumaks 151,49*0,2=30,30 (eurot). Lisanduv maksustatav osa on 151,49/1,8*1=84,16. Sellelt tulumaks on 84,16*0,2=16,83 (eurot). Tagasiarvestuv osa on 5,45*0,20=1,09 eurot. Kokku on tulumaks 30,30+16,83-1,09=46,04 (eurot). Vahed võivad tulla sentides, aga võivad tulla.
Nüüd arvutame sotsiaalmaksu (33%), see tuleb 49,99 eurot. Tööandja töötuskindlustusmakse (0,8%) on 1,21 eurot. Tööandjalt lisanduv osa on 51,20 eurot.
Maksu ja maksete koormus on seega 51,49+51,20=102,69 (eurot).

Kui ise saate 100 eurot, siis riigile maksate koos tööandjaga 102,69 eurot lisaks, st ligi 103%.

31. jaan 2018

USA asemel jõuavad Kimi raketid Hiinasse, Prantsusmaale, Saksamaale?

Kui Kim Põhja-Koreast hakkab tuumarakette välja saatma, siis on küsitav, et kas nende sihikud ja võimekus on ikka paigas? Nad tahavad ehk õigeid riike sihtida, aga kui tehnika alt veab? Siis võib rakett enne USAsse jõudmist maanduda Hiinas või Jaapanis. Võib olla Kim ikka arvestab sellega ning suunab raketid teist teed pidi teele - nagu me ideoloogiast teame, siis mida vägevam jutt, seda õigem tõde, nii et kui raketid muidu välja ei veaks loogika põhjal, siis nad kiidavad teineteist seal nii vägevalt üles, et raketid hakkavad lendama Euroopa kaudu USAsse. Kuna loodusseadused on tugevamad inimese tahtest, siis tuleb sotside kantsidele (Prantsusmaa ja Saksamaa mh) mis tee peale ette jäävad, Suur Üllatus.

Kas tasub ikka joriseda ilma asjata, kui midagi oskuslikult ette ei võeta, nii et pärast pole Põhja-Koreas uut Isise osakonda tekkinud, mis omakorda Euroopa ja USA vastu tegutsema hakkab?

Sotsid on üksnes oma peremehe hale vari

Nagu me teame, on selliste idiootsete arengute taga deemonlikud jõud, kuna inimlikult ei suuda nii pikalt ja laialt nii kurjasid ideoloogiaid ajada. Seetõttu võib öelda, et sotsid (ja nendemeelsed sõltumata erakonnast), on deemonite juhi Kuradi ajada.

Aga kuna sotsid on üksnes inimesed, siis nad ei suuda kogu plaani ellu viia, mida nad võiksid viia, kui oleksid võimekamad, (aga) inimeseks olemine piirab neid. Nad küll püüavad enda võimekust viisil või teisel tõsta - käies igasugu koolitustel ja koolitades ja rakendades oma ideoloogiat oma töös, muuseas teisi taga kiusates, aga nad jäävad oma peremehe haledaks varjuks.

Postituste ajaline järjestus