Tänan kõiki valijaid! Kommentaar tulemuse kohta

Suur aitäh kõigile, kes te mind valisite ja julgustasite valimiste ajal.

Kuigi hetkel läksid hääled tõenäoliselt Keskerakonnale, pole mul selle vastu ka suurt midagi. Nimelt eelistan neist 4-st kartellierakonnast pigem Keskerakonda, sest nad on midagi ära teinud. Linn on ilus ja mingil määral jääb mulje siiski, et inimesest hoolitakse, kuigi ohjah.

Teised erakonnad on keeranud riigi tasandil kokku sellist jama, et mina neid enam ei toeta. Nt maksudega mängimine, sh käibemaksu tõstmine, tulumaksu soodustuste kaotamine ja selle osa vähendamine, mis läks KOVle. Samuti müügimaksu kaotamine lihtsalt KE tõttu ning uudsed ideed, kuidas autodega seotud käibemaksuga ausaid ettevõtjaid peedistada. Lisaks maksukorraldusega mängimine, nt maksu- ja tolliameti superandmebaaside ihalus. Kõik see seostub Reformierakonnaga. Haridusreform, kus haridussüsteem on lastud nii viltu, et minu arvates õpilased väga õppima ei peagi ning toetussüsteemi muutmine selliselt, et vähesed saavad toetust, kuigi neil on seda vaja. Seda teeb IRL, mis peaks toetama konservatiivsust justkui ja ajama Eesti asja. Lisaks RE ministeeriumite tasandil homode jm multi-kulti toetamine koos sotsidega.

Keskerakond on teinud Tallinnas palju negatiivseid asju, nt lasteaedade muutmine oma propagandaasutuseks, samuti maksudega mängimine: müügi-, paadi- jm maksude kehtestamine või jabur kehtestamine reklaamimaksu näol, kus reklaami definitsioon oli vildakas või selle asukoha määratlus, või pidev tõstmine nagu nt parkimistasu puhul. Aga seda kõike tehti seaduse piires, mille on kehtestanud Riigikogu. Samuti süüdistatakse Keskerakonda õigustatult vähemalt õiglustunde järgi tajudes linna rahaga omale reklaami tegemises.

Riigi valitsuserakondade vastusammud samas on olnud millised? Ainus tõsine vastusamm oli osade kohalike maksude tühistamine, samas oli selle ainsaks põhjuseks, et keskerakondlik linnavolikogu (volikogu saab seaduse alusel võtta vastu maksu rakendava määruse) oli neid rakendanud, nagu Riigikogu oli loa andnud kohalike maksude seadusega. Keskerakond ei rakendanud ühtki maksu seadusevastaselt.

Samuti on olnud võimalik võtta vastu vastavad karistusseadustiku muudatused, mis takistaksid Keskerakonnal kasutada linna vahendeid räigelt enda huvides. Seda pole tehtud. Meil on 3 järelevalve asutust, PPA, KaPo ning neid kohtus siduv prokuratuur. Nad pole suutnud teha vastavat tööd, et KEd ebaõiglase tegevuse eest vastutusele võtta. St seadused on kas ebapiisavad või on prokuratuur hädine nii tõsiste asjade menetlemisel. Kristlike demokraatide põhjalaskmine 2007. a valimiste rahastamise tõttu samas ei olnud nt prokuratuuri jaoks seaduste abil mingi probleem. Huvitav, miks on tekkinud selline olukord? Kartellistumine ja enda tegude varjamine, on minu arvamus. Piiratakse mõttetult rahastamist ja kampaania korraldamist, kuigi meil on palju järelevalveasutusi ning terve Riigikogu, et võtta vastu asjalikud seadused.

Nii et ma tunnen õudust, et KE jama jätkub, sh MuPo trahvimaania arvatavasti, kes korrakaitseüksusena on nii arg, et nende asemele peab palkama USSi, et hoida korda Kopli-trammides.

Kõigest hoolimata ja tõttu ma eelistan siiski oma häälte minekut pigem KEle kui teistele kartellierakondadele.

Tänan veelkord kõiki teid, kes Te mind toetasite oma hääle ja julgustusega veel lisaks või asemel, kuna mind sai ju valida vaid Nõmmel, aga toetajaid oli üle Tallinna!

PS! Need teemad, mis on valimiste ajal ja ka praeguses postituses tõstatatud, need jäävad ikkagi üles.

Postimees õilistab lapsetappu

17.10.13 avaldas Postimees artiklis Eestis võiks abortide arv poole väiksem olla naistearsti, aborditegija arvamuse, et abordid siiski peaksid jääma ning aitas kirjeldada mitmeid meetodeid, kuidas ema saab lasta endale meeldivamalt aborti teha ehk siis last tappa. Lisaks kirurgilisele lapse tapmisele on ka vaid sisuliselt last mürgitavaid aborte. Anna olla! Kusjuures rääkis Eesti suurima abortide arvuga haigla, mis kuulub Tallinna linnale,  naistearst. Tallinn peab lõpetama oma haiglates mitte elu päästvate abortide läbiviimise.

Järgmine lugu, kus Postimees aborti õilistab on El Salvadori naisi võib nurisünnituse korral oodata mõrvasüüdistus (18.10.13). Loo alguses viidatakse probleemidele süütuse presumptsiooniga ning lugu lõpeb abordi ülistamisega, kus viidatakse vaesusele ja ka mitte abielus olemisele ning ka rasedate enesetappudele. Kurvad lood äärmuslikust riigist, mida püütakse alateadlikult paralleelina tuua üle Eesti konteksti abordi õilistamiseks.

Seksimine on väga oluliste tagajärgedega tegevus ning seksida tahtjad peavad sellest aru saama, et selle tagajärg on elu, uus inimene. Seks ei ole üksnes nauding või noorte puhul "enda täiskasvanuna tundmise vahend".

Kohtumine karuga

Käisin täna propagandat tegemas ning mulle jäi meelde üks sündmus: nimelt olin Kivimäel pimedas aia taga otsimas postkasti, kuhu oma avaldust jätta ning järsku seal aias sees astus kuskilt aia tagant välja hele karu ja sammus väärikal sammul mu eest läbi ning heitis mulle pilgu. Ta oli suur ja hästi rahulik, ta lihtsalt oli, aga minul kadus igasugune isu selle aia postkasti edasi otsida ära 

Vabandus ja vea parandus

Märkisin eilse Tallinna TV üksikkandidaatide saate, kus kaitsesin pereväärtusi, lõpuosas jutu sees nagu oleks minu erakonna EKD liikmed pidevalt saanud MuPolt trahve ning tõin varsti välja näite, kuidas üks endistest erakonna esimeestest (või temaga seotud isikutest) sai trahvi mõttetu asja eest ja siis tõin veel paar näidet.

Palun vabandust läbimõtlematu sõnakasutuse eest. Nimelt käisid need väited tallinlaste kohta üldiselt, kelle seas oli ka õnnetu endine esimees oma trahvijuhtumiga.

Saadet saad näha siit! Seda lõpulõiku aga siit.

Olgu öeldud, et ma ei hakka täpsustama milline meie erakonna esimeestest täpsemalt selle trahvijuhtumiga seotud oli. Tähtsam on trahvijuhtum kui selline ise.

Vabandan veelkord jälgijate ja eelkõige erakonna kaaslaste ees sellise läbimõtlematu sõnakasutuse tõttu. Ma loodan, et ma suudan tulevikus sellistest juhtumitest hoiduda.

Valimisiga tõsta 25. eluaasta peale

Välja on käidud idee anda vähemalt 16. a noore (kasutan siiski väljendit laps edaspidi) vanemale lisahääl, mida vanem ise realiseerib ja sellega hakatakse tasakaalustama pensionäride kasvavat häälehulka.

Idee näiliselt ilus eesmärk muudetakse nahaalselt ära

Idee ise on näiliselt ilus, aga Eestis on selle ilu rakendamisega probleeme. Nimelt, olles juba kord andnud 16. a lapse vanemale lisahääle, hakatakse sealt edasi andma seda häält juba lapsele endale. Miks?
Praegu on lisahääl 16. a arvel, et aidata lapsi (noori) edasi lapsevanema elukogemuse abil.
Tulevikus on hääl 16. a-l, et tema saaks ise enda eest hääletada. Ehk kaitsmise pealt läheb tähelepanu sihilikult õiguse peale. Vaadake, lapse kaitsmine lapse olemasolu kasutades pole sama, mis lapsele õiguse andmine.

Kust ma võtan sellise julguse? Praeguselt perekonna ümberdefineerimiselt. Nimelt, kui seni on abieluväliseid lapsi kaitstud, siis nüüd väidavad abieluväliselt lapse saanud või last saada võivad inimesed, et selle seadusega mitte ei kaitsta lapsi, vaid kaitstakse just neid, potentsiaalseid lapse saajaid, ning nüüd veelgi enam lihtsalt seksijaid (homod jt, kes kasutavad oma nö homopoolt, nt biseksuaalid, kes armastavad ka samasoolisi, ja transvestiidid, soovahetajad, st algselt samasooarmastajaid). Vaadake, kuidas on algne hea idee lapse kaitsmiselt pööratud ära hoopis inimeste soovide, ihade rahuldamisele. Vt http://jannotults.blogspot.com/2013/09/sotsiaalministeeriumi-jaoks.html

Samamoodi läheb ka hääletusega.

Idee ilu näilisus

Mul on kahtlane tunne, et lapsevanemad lasevad siiski lapsel ise hääletada. Miks? No levinuimad põhjendused on:

1. Lapse kaasamine ühiskonda (väga ilus mõte, aga ... kuidas nüüd selle vanemale antud häälega siiski on, mis on eesmärk?).
2. Mis see paar aastat siia-sinna ikka ära teeb? Teeb küll, 16- ja 18-aastased on päris erineva arengutasemega, gümnaasium on andnud juba teatud elukogemuse ning mida vanemaks laps saab, seda enam ta saab ka ise aru, et vahe on sees.
3. Vanemate süütunne justkui nad oleks liiga vähe oma lapsele veel teinud, ning nüüdne näiline võimalus lihtsate vahenditega veelgi enam lapsele meelehead teha. Mis see hääl siis ikka maksab? Ma võin öelda, et tean mitmeid (pigem hoian varjul) kordi, kus on maksnud ja väga.
4. Hetkel ma nimekirja ei pikenda, aga võite ise edasi mõelda.

Nii et siis vanemale antud hääle kasutab ära laps. Kui vanem tahab ise oma hääle ära anda, ok, aga luua talle veel spetsiaalne võimalus, on kurjast. Tunnistan, et minu kodus me arutasime läbi, et kellele häält anda ja põhjendusi ja mind kuulati. Aga nüüd oleks juba noorelt ja topelt.

Sisuliselt luuakse lastele hääletusvõimalus "vanema kattevarju all".

Miks ma olen vastu?

1. Pööratakse ära ühiskonna huvi neilt, kes on otsustusvõimelised ja kellega peab samuti arvestama. On olnud aegu, kui mittepensionärid oli suhteliselt (%) paremal positsioonil kui pensionärid. Kas siis anti kuidagi pensionäridele lisahääli? Ei antud. Miks peaks nüüdki andma lisahääli kellegi teise (nt lapse) arvel? Kui aeg läheb edasi, siis on jälle lapsi piisavalt ja kas siis keeratakse kuidagi ära vanemate hulgale või eluaastate hulgale? Miks me diskrimineerime pensionäre? Olgu öeldud, et ma pooldan siiski noori peresid, aga pensionäridega peab ka arvestama samuti ka keskealistega.
2. Miks anda hääl vaid 16. a vanematele? Miks mitte juba rasedatele? Rase naine on ka juba ema, kuigi ta laps ei ole veel nähtaval, aga ta on olemas. Või arvab keegi, et laps tekib järsku sünnitusel? Laps tekib viljastumisel ja areneb erinevates etappides sh keskkondades. Iga laps on kaitsmist väärt: nii sündimata, sündinud kui ka 16-aastane laps.
3. Lastele hakatakse suunama poliitkampaaniat. Ühelt poolt pole see halb, aga seda võiks teha ka praegu harival eesmärgil ilma suhteliselt otsese häälesaagita.
4. Lapsel puudub elukogemus ning ta läheb seda teed, kes talle rohkem lubab.

• Arvestame, et lapsed on eluaeg kõike saanud küllaltki lihtsalt. Kui vanem jätab lapsele sihilikult süüa andmata, siis ega me sellisest vanemast ka suurt ei pea. Kas laps oleks pidanud vaeva nägema? Ei, las lapsel olla lapsepõlv. Tööd võib teha, eelistan isegi, aga mitte sellisel tasemel, eesmärgil, nagu seda teevad vanemad.
• Laps hakkab puuduvaid asju, sest ükski vanem ei suuda pakkuda lapsele kõike, eeldama poliitikutelt, kes neile vähemalt midagi justkui lubavad. Aga pakkuda nad ei saa seda, või on seni saadud? Näiteks võrdsus. See, kes pole oma võimetelt ja vastutuselt võrdne tahab saada samu õigusi, mis on neil, kel peaks vähemalt olema vastavad võimed ja vastutus.
• See kõik loob eeldused populismiks.
• Tehniliselt kellele antakse hääl? Emale või isale? Kas neist üks peab häälest loobuma? Või peab neist keegi omale hääle haarama? Kumb on lapse poolt rohkem mõjutatav ning kiirem lapse soovi täitma? Või antakse mõlemale hääl, st hääled mitmekordistatakse?

Hääletusõigus tuleks anda inimesele, kel on olnud võimalus omandada haridus ja/või käia tööl. 25. eluaastaks on omandatud neidudel magistrikraad ja käidud ka aasta jagu tööl. Noormehed on samuti omandanud magistrikraadi ning läbinud ajateenistuse või käinud tööl. Või on pidevalt tööl käidud vms kombinatsioon hariduse ja töö vahel, mis on Eestis võimalik. Kui ka pole tööle saadud minna, siis on oldud töötu ja saadud sealt kaudu elukogemus.

Mina tõstaks valimisea 25. eluaasta peale.

Aborditegijate ja sellele kihutajate vastutus

Kui inimene tapab teise inimese majandusliku kasu ja tuleviku arengu eesmärkidel, siis peaks ehk ka piirama ta teovõime ära nt lähimaks 3-ks aastaks. Ehk aborditegija (ja sellele kihutajad nt vanemad) taandama sisuliselt (õiguslikult) alaealise seisusesse tagasi, kui ei suuda just tõendada hädakaitset, st ema elu oli ohus.


Abortide juures tuuakse põhjenduseks, et "elu on alles ees", loe "eluviis on alles ees". Mida see tähendab?

1. Panna pidu
2. Teenida raha
3. Omandada haridus

Need on soovid. Teise inimese elu ohverdatakse nende 3 soovi täitmisele.

Kui rakendada teovõime piiramist, siis see ehk paneb mõtlema, kas kellegi elu on nii väheoluline, et oma madalaid soove, võrreldes teise eluga, täita jälle kellegi kontrolli all, isegi kui see oleks vaid 3 aastat:

1. Panna pidu. Piiratud teovõimega tuleb pidutseda kainelt ning küsida raha, kui ise ei teeni.
2. Teenida raha. Võib küll teenida raha, aga sellega tekivad piirangud: nt taandumised juhatuseliikmete kohtadelt, majandusliku vastutusega kohtadelt jms. Tankistide kasutamine on ebaseaduslik, nii et seda põhjenduseks tuua, et piirangud ei aita, on veider. On kindlasti veel valik piiranguid, mis rakenduvad (nt üldkoosolekul osalemine).
3. Omandada haridus. Haridust saab omandada, aga siis kui vanem lubab sisse astuda sobivasse kooli (üli-, kõrg- või kutse- või isegi nn auto-).

Põhimõte on panna mõtlema, et kas lapse tapmine tasub ära eelnimetatud piiranguid? Kas lapsega koos ei oleks elu palju vabam ja seejuures loomuliku käiguga? Kas tasub hakata pereelu elama, kui endal on alles nii palju soove, mida tahetakse üksinda saavutada, ees? Tapmine sellistel eesmärkidel on küüniline. Kes langetab sellise küünilise otsuse, ei ole valmis ega õigustatud elama täisõigusliku ühiskonnaliikmena.

Nähtava inimese puhul on tapmise küünilisus ilmne, aga miks varjatud inimese puhul me seda soosime? Kas pimeduse varjus kellegi/millegi tapmine polegi kuritegu, kuna ohvrit ju ei näe?

Tuues välja riigi plaani hakata karistama lootekahjustajaid, tekib omaette küsimus, et kas riik suisa soovib aidata rahaliselt (mitte vaid võimaldada seadusandlusega) tappa just nimelt terveid lapsi? Tappa võib, aga kahjustada nende tervist ei või (a'la suitsetamine jms)?

Kui vaadata telesarju, siis seal on esimesi lahendusi just abort (Waterloo Roadi kool ETVs, Armuleek TTVs) või viljastamise ennetamine (Harry seadus K2s). Samuti Kumm on seks kampaania. Jäetakse mulje, et seksi kui tahad, sest inimene on tapetav; suguhaigus võib kujuneda probleemiks. Põhimõtteliselt sellega soositakse arulagedat seksuaalelu elamist. Seksuaalelu kuulub kindlasti eelkõige pereellu, st abiellu, ja peab olema piisavalt enda jaoks lahti mõtestatud.

Kordan üle, et eelnev ei puuduta neid noori ja vanu emasid, kelle elu päästab lapse surm. Siin las otsustab küll ema ise, kuna tegemist on tema eluga.

Tallinna valimistega puutub kokku sedavõrd, et enamus Tallinna haiglaid kuulub Tallinna linnale. Seal saab omanikuna Tallinn otsustada, et tehakse vaid elupäästvaid aborte.

Sotsiaalministeeriumi jaoks abieluseadus ja põhiseadus ei defineeri perekonda

Sotsiaalministeeriumile sai avaldatud nördimust, et toetatakse LGBT Erinevus rikastab "perenädalaid" 30 000 euroga (ligi 500 000 kr). Nördimuse avaldamisel sai toetutud EV põhiseadusele. Liina Kanter vastas nördimuse avaldamisele ilusti 2 nädala jooksul ja ma kommenteerin siin tema vastust.

Liina Kanter kirjutab, et

Perekond on üks ühiskonna alustaladest, samas Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda.

Kuidas saab olla alustalaks nähtus, mis ei ole defineeritud? Eesti seadusandlus peab tagama ühiskonna alustalad Eesti pinnal. Ütlen etteruttavalt, et Eesti seadusandlus defineerib perekonna. Aga nüüd asub L Kanter ise perekonda defineerima Perekonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ning hoolitsevad üksteise ja neist sõltuvate perekonnaliikmete eest. Nii et kristlaste ja mittekristlaste üldine definitsioon perekonnast ei sobi, aga talle sobib ta enda oma.

L Kanter kirjutab, et Nagu eelpooltoodu kinnitab, ei saa kindlasti perekonnaks pidada vaid abielulist suhet.

Võtame lahti põhiseaduse

§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

  Abikaasad on võrdõiguslikud.

  Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

  Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.

  Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.

ning näeme, et perekonna, mida riik kaitseb, riikliku defineeringu ühe ja suisa esimese osana on abikaasade võrdõiguslikkus. Küsimus pole isegi, kas on abikaasad, sest nad on abikaasad, vaid nende võrdõiguslikkus.

Laste kasvatamine ja hoolitsemine, üldiselt vanemate ja laste kaitsmine. Kaitsta tuleb ka vanemaid. Viimane on, et tuleb hoolitseda oma abivajajate liikmete eest (abikaasade ja vanemate eest).
Nii et perekond on defineeritud Eesti seadusandluses.

Perekonnaseadus on abieluseadus. Perekonnaseaduses on 3 osa: 1. osa on abielu, 2. osa on sugulusest tulenevad õigused ja kohustused ja 3. osa on eestkoste. Ehk siis liit ja sellega seotud viljastav seks, neist tekkivad õigused ja kohustused ning hädajuhtumil abitagamine ilma perekonnata.

Kuna seksida on võimalik ka väljaspool abielu, siis on riik astunud laste kaitseks välja. Aga seda tõlgendab Sotsiaalministeerium L Kanteri isikus ja LGBT ühing, et riik on astunud seksijate kaitseks välja. Kusjuures LGBT ühinglased ei saa reeglina isegi seksi tagajärjel lapsi, kui nad just ei lähe oma seksuaalsättumusega vastuollu. Homode kooselu, keda justkui kaitstaks, on perekonna alt igatpidi väljas.

Liina Kanter aga samastab leibkonna perekonnaga (allajoonimine minu poolt): vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Olulise osa perekondadest moodustavad üksikvanemaga perekonnad (14,9 %).

Samuti loendati, et Eestis on 428 inimest, kes elavad samast soost partneriga.

428 inimest 1,3-st miljonist on kui palju? Isegi vange on meil rohkem ja me ei tee nende järgi oma elu ümber, lihtsalt tagame, et nälga ei jää ning keegi neid füüsiliselt ega moraalselt kahjustada ei saa. Vangid erinevalt homodest (jm hälbega inimestest) on vangi pandud. Hälbega inimesed on täiesti vabaduses ning neid ei kavatseta ka vangistada. Küll ma kahtlen, kas nemad ei kavatse tavalisi inimesi vangi panna selle eest, et neile vastu seistakse! Nüüd aga nende 428 omasooihara jaoks me hakkame oma ühiskonna alustala, perekonda, ümber tegema? See pole päris ilma asjata, et abielu reguleerib perekonnaseadus.

Sotsiaalministeeriumi seisukohast on kõik pered olulised ja tähtsad. Väga hea, seda tulebki välja näidata neid kaitstes mh perekonna mudeli lõhkujate eest.

Ühiskonnas on abielus ja mitteabielus olevaid paare ja lapsevanemaid, üksikvanemaid, vanavanematega kasvavaid lapsi, erineva rahvusliku, etnilise, usulise või kultuurilise taustaga perekondi, puuetega inimeste perekondi ning ka LGBT perekondi, kes pole perekonnad, nagu eeltoodust on näha, nii et juba eksitakse tõsiselt,  [...]  Pereteemaline üritus [...] on osa “Erinevus rikastab” projektist [...] teema on kajastada võrdse kohtlemise kontekstis perekondi, mille moodustavad või kuhu kuuluvad vähemused: etnilised või rahvusvähemused, puuetega inimesed või seksuaalvähemused. Nagu eelnevalt välja toodud, siis seksuaalvähemused ei moodusta perekonda.

Sotsiaalministeerium kaitseb väga valet asja õigete asjade väidetava kaitsmise seas:

Oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga alates 2010. aastast läbi viinud võrdse kohtlemise alaseid teavitustegevusi läbi „Erinevus rikastab“ projekti. Projekt ei vastandu sotsiaalministeeriumi üldisele
perepoliitika käsitlusele. Sotsiaalministeerium käsitleb seega perepoliitikat vastuolus seadustega.

Kõigil inimestel on õigus elada Eestis ilma, et neid solvataks, alandataks või kritiseeritaks [...]. Keegi pole ühtki tegevust eelnevast loetelust teinud seksuaalse hälbega (heterost erineva sättumusega) inimesele tema hälbe tõttu, Kes on seda teinud, on vaja küll korrale kutsuda. Ebatolerantsus on ühiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada kõikide inimeste võrdsed õigused. Sõna- ja väljendusvabadus annab isikutele ja kodanikeühendustele õiguse avaldada oma väga kindlaid veendumusi, kuid sealjuures tuleb oma õigusi rakendades jälgida, et teiste gruppide või üksikisikute õigused ei saaks riivatud.

Antud juhul on LGBT ja SM ebatolerantsed, sest nad astuvad vastu perekonnale või toetavad seda vastu astumist.

Selleks, et Te saaksite ise lugeda algset kirja ja vastust, siis olen need siin ka välja toonud.
Nördimuse avaldamine
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/poordumine-seoses-homopropaganda_18.html
Sotsiaalministeeriumi vastus
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/liina-kanteri-vastus.html

Üüripättide püüdmine

Käesolevate valimiste juures on toodud välja, et pole mõtet kuulata poliitikuid, kes hakkavad rääkima maksudest, kuna maksud pole kohalike valimiste teema.

Maksud on kohalike valimiste teema kohalike ja osade riiklike maksude osas.

Toon siin välja võimaluse, kuidas MTA saab "vihatud" Tallinna jt KOV kaasabil maksustada üüritulult tulumaksumaksjate eemalhoidjaid.

Üürnik satub makseraskustesse ja läheb taotleb sotsiaalabi. Tallinn andmete ehtsuse veendumiseks küsib üürilepingut ja toetuse taotlemise aluseks makstud summasid. Sealt selgub teine pool, kellelt saab vajadusel üle küsida andmete ehtsust. Minu teada või vähemalt mõistes standardkäitumine.

Tallinn kogub üürileandjate andmed koos üürisummadega kokku ning edastab MTA-le. See määrab maksu üürileandjale. Kuna üürileandja on tõenäoliselt sisse kirjutatud Tallinnasse, siis võidavad nii Tallinn kui ka riik, üks saab KOV osa tulumaksust ja teine ülejäänud osa.

Kas sotsiaalabi jääb hirmu pärast korter kaotada taotlemata? Vaevalt. Sotsiaalabi taotleja jääb üürikorterist ilma kas seetõttu, et ta andis üürileandja välja või siis seetõttu, et jäi üüri võlgu. Kumb on hullem ning tõenäolisem lahendus?

Tulumaksu puhul on oluline see, et raha on üürileandja kätte saanud, ta maksab maksuraha alles peale laekumist.

Maksud on Tallinna teema. Mitte kõik riiklikud maksud, aga vähemalt 2. Kaudselt ka teised, nt kütuseaktsiis teede remondiks, sotsiaalmaks ravikulude katteks jm.

Riik tahab olla ainus peremees

GAGi lapsevanemad otsustasid kooli aidata. Koolide alarahastamine on teada-tuntud probleem, mida ei aita ka Tallinna TV sulgemine. Selle asemel, et riik haridusminister Jaak Aaviksoo isikus toetaks täiendava raha hankimist, haridusminister hoopis taunib sellist tegevust.

Kokkuvõttes ei anna raha riik, omavalitsus ega saa ka teised aidata.

Siin tuleb meelde rahandusminister Jürgen Ligi väide, et "jagada saab kokku kogutud raha" ning maksu- ja tolliameti riigile ning tõsi, ka mupo Tallinnale rahakogumise võtted. Ise ei anna ja teistel ka ei lase anda. Muudame inimesed riigist lihtsalt sõltuvaks (ka Tallinna saab olulise osa rahast riigilt inimeste tulumaksu näol) ning näitame inimestele, et riik on ainus peremees.

PS! Riik kasutab ELi rahasid nagu oma rahasid, mitte täiendavate vahenditena. Kasvõi kütuseaktsiisist teedesse mineva raha proportsioonid.

Mina just propageerin laiapõhjalist aitamist. Aitamist ja mitte sundimist.

Tallinna volikogu valimisprogramm 2013. a

Üldpõhimõtted.
Vahendaja. Avalik sektor vahendab vajalikke ülesandeid, mida erasektor vahendada ei suuda.
Täitja. Avalik sektor täidab vajalikke ülesandeid, mida erasektor täita ei suuda.
Aitaja. Avalik sektor aitab võimalusel ka teisejärgulistes ülesannetes, milles erasektor toime ei suuda tulla.

Koostöö erasektoriga.
Esmalt, kes pole erasektor. Siin all ei loeta erasektoriks eraõiguslikke ühinguid, mis kuuluvad Linna omandusse (nt TLT) või on olulise kontrolli all.

Eraektor on oodatud. Linn tervitab koostööd erasektoriga ning erasektori panust sotsiaal- jm avalike probleemide lahendamisel.
Eelkõige, aga mitte ainult, MTÜd, kes tegelevad inimeste sotsiaalhoolekandega, nt Oleviste kirik, Toidupank jt. Tänu neile jääb nii mõnigi euro linna- ja riigieelarvest toetusena väljamaksmata, kuna inimene saab kätte piisava abi.
Isikud, kes pakuvad teenuseid ning nende teenuste rahastamist või korraldamist on lihtsalt vaja vahendada. Endiselt on nendeks nt teedeehitus

Koostööst keeldumine. Monopoolses valdkonnas korraldab Linn tegevuse ise oma allühingute abil, nt TLT. Selleks, et välistada hindade tõusu, kuna konkurentsiamet pole suurem asi asjade korraldaja. Avalikud kogemused on olemas ka saarte praamiühendustega. Linn ei telli teenuseid ega toeta tegevust:
Monopol. Partneriks on monopoolne juriidiline isik või ettevõtja.
Oluline kallinemine. Partnerlus läheb oluliselt kallimaks, kui Linna enda vahenditega leiduv lahendus.

Haridus ja selle taseme tõstmine
Vähem on rohkem. Klassid ja rühmad koostada põhimõttel: mida nooremad lapsed, seda vähem on neid grupis.
Keskmine klassisuurus võiks lasteaed kuni 4 klassi lõpuni olla 10 õpilast, 9 klassi lõpuni 15 õpilast ning gümaasiumis 30 õpilast. Gümnaasiumisse tulevad inimesed vabatahtlikult ning nad on juba ise motiveeritud õppima. Kui aga ei ole motiveeritud, siis pole nende koht veel gümnaasiumis.
Hariduse taseme tõstmine.
Usuõpetus. Usuõpetus tuleb kõigisse Linna peetavatesse nö astmeharidusasutustesse. Usuõpetus on eelkõige väärtusõpetus. Pähe ei õnnestu seda kellelegi määrida, ka mitte lastele. Vastasel juhul poleks ka usuõpetus probleemiks. Kes peab usuõpetust probleemiks võib mõelda, miks praegune usuvaba kool kasvatab teisi peksvaid lapsi, torusiiliga kasse pesevaid lapsi ning kajakaid piinavaid ja põletavaid lapsi. Kooli praegune õppetöö korraldus on väärtuskasvatuses sedavõrd hakitud, et väärtusi kompleksina ei õpeta enam keegi. Usuõpetus on vajalik ka sulle, kes sa või kelle laps saab koolis kasvõi aeg-ajalt peksa füüsiliselt või hingeliseltki. Ennast hindav õpilane väärtustab ka haridust, mida ta omandab.
Hindamine. Õppimisel jälgida õpilaste toimetulekut õppeainetes ning nad suunata järelaitamisse vastavates õppeainetes. Õpilane saab aines hinde vaid siis, kui ta on seda hinnet ka väärt, mitte seda ei kingita. Tingimisi üleminekuid võib lubada jätkuvalt.

Linnaabi
Sotsiaalabi. Täiendavat toetust antakse inimesele, kes on nö aktiivne, st käib tööl ja/või koolis ja/või on juriidilise isiku juhatuses (sh seda asendavas vormis) või on muidu vabatahtlikuna kuskil ametis. Täiendava toetusega premeeritakse inimese aktiivsust, sest see suurendab võimalust inimesel väljuda abivajamise nõiaringist. Täiendava toetuse suurus: inimese toimetulekupiiri suurendatakse 20 % võrra ning tavapäraseid lisatoetusi suurendatakse 20 % võrra.
Sissetulekute hulka ei arvestata annetusi ega laene.
Sotsiaallaenud. Sotsiaallaenud olukorras, kus toetuse andmine pole enam mõtekas, aga soovitakse tagada inimese toimetulek senisel tasemel. Sotsiaallaene antakse juhul, kui toetusest ei piisa, aga inimesel on vaja kulutused katta. Nt korteriüürist või laenumaksest tekkiv vahe.
Laenu oletatavad tingimused
1. Laenu suurus: Vahe arvutamisel ei arvestata lisanduvat toetuseosa, st eeldatatakse, et inimene saab toetust ilma preemianormita.
2. Laenu puhul ei arvestata intressi.
3. Laenuväljastamise tasu on 2 % summalt.
4. Laen kestab 12 kuud.
5. Laenu antakse vajadusel ka eelmise sotsiaallaenu katteks.
6. Laenule üle 2000 € nõutakse tagatist kinnisvara vm vara näol. Kui tagatis hävineb, kahjustub, ei kao siiski laenunõue.
Linna roll pole olla tööandja.


Finantside kogumine

Annetused. Tallinna linn hakkab koguma annetusi oma eesmärkide täitmiseks. Eelkõige sotsiaalsete asutuste arendamiseks ja ülalpidamiseks, nt lasteaiad ja haiglad. Vajadusel luuakse nende juurde fondid, kus kui üldse, siis saavad tasu vaid tuluürituste korraldajad. Igapäevase juhtimise eest tasu ei maksta, see on vabatahtlik töö, inimese annetus sellesse valdkonda. Kas üldse luua eraldi fond? Koguda raha ja materjalid (kui tehakse remonti heategevuse korras) kohe vastava asutuse peale.
Maksulaekumised, riigilõivud jms
Maksutuludest kaetakse tegevused, mis ei ole annetuste poolt kaetud, täiesti või osaliselt. Maksud jm koormised (riigilõivud), mida on võimalik, vähendatakse seadmata samas ohtu funktsioneerimist. Tõstmist ei poolda. Oluline on saada piisavad maksulaekumised, mitte kõrged maksud. Laekumised aga saavad tulla ka madala maksukoormusega, sest kaovad ära kulud, mida kõrge maksukoormus kaasa toob. Kohalikele maksudele kehtestada maksuvabaosa.
Maksude ulatus peab vähenema, makse kergekäeliselt ei tõsteta. Makse pigem alandatakse. Kuigi populaarne on öelda, et mida laiem maksubaas, seda väiksem on iga maksumaksja kohustus, on see siiski tagurlik. Mida laiem on maksubaas, seda enam on vaja ametnikke iga baasiosa kontrollimiseks. See aga vähendab maksudest saadavat tulu. Olgu maksustatavat osa vähem, aga olgu see kontrollitav.
Maksude seas tuleb eelkõige lähtuda põhimõttest, et maksu määratakse seal, kus enam alternatiivsete lahendustega toime ei tulda. Väga vähesed maksud on tuluteenimiseks. Mõningad siiski on, sest kuskilt peab raha tulema.
Riigilõivud. Riigilõivustatud toimingute puhul nõustatakse isikuid, sh ettevõtjaid. Nt MTR registreeringute puhul, kas on vajalik selline tegevus registreerida. Ei hakata äärmuslikke või selguseta juhtumeid registreerima MTRs. Põhitegevusi muidugi. Üldiselt on Linn kiiresti registreerinud.

Transport

Teed-tänavad. Jätkatakse ja suurendatakse teede-tänavate remonti, et vähendada linnaelanike (ja külastajate) kaudset maksukoormust, mis avaldub autoremondi näol. Teed-tänavad peavad pidama vastu 10 aastat ning samaks ajaks on ehitajal garantiikohustus. Seda kohustust tagavad teede ehituse eest garantiiperioodil osakaupa tasutavad ehitusarve. Esitades keskpika nt pangagarantii (2-3 aastat, täpsemalt), on võimalik nende aastate eest saada raha kätte varem. Lühiajaline garantii aitab tagada, et ka garanteerija ei satu raskustesse. Pidevad remondid takistavad teede kasutamist ning tekitavad nende kasutajaile ja linnale remondiadministreerimise mõttes asjatuid pingeid ja kulusid.

Ühistransport. Hetkel pole kindel, kas see jääb tasuta või muutub tasuliseks. Hetkel on suund pigem validaatorite suhtes ja vastavalt järgmine: pigem kaotatakse validaatorid. Kui on kuupilet ostetud, siis validaatorit saab sõitja kasutada veendumaks, et ta on pileti ikka ostnud. Ta ei pea validaatorit üldse kasutama või siis vaid kord kuus pileti ostmiseks.
Tasuta ühistransport. Kui ühistransport jääb tasuta, siis validaatorid kaotatakse ära.
Kuutasuline. Kui muutub kuutasuliseks, siis validaatorid sisuliselt kaovad. Jäävad vaid kui üldse endale kindlustunde tagamiseks. Kuupilet maksab 1 euro ja kehtib järgmise kuu 15. kuupäevani, mil on palgapäevad juba olnud viimase 20 päeva sees. Riik nimelt maksab palku sama (jooksva) kuu lõpus.
Korratasuline. Valideerimiste kohustuslikuks jäädes muutub tasuliseks, et katta osaliselt (mitte täielikult) nende kulusid ning samas jätab inimesele mingigi loogika nende kasvõi osalisel piiksutamisel. Iga sõit maksab nt 1 sent. Kui inimene on teatud aja jooksul sõitnud vähemalt 1 euro eest, siis vormistatakse talle automaatselt kuupilet.
Kaardiga saab minna 1 kuu ulatuses nö miinusesse, st jääda võlgu. Kaardi laadimisel või tagastamisel vähendatakse lisanduvat summat või tagastatavat summat võla jagu.
Trahvid muutuvad 1 päevapalgasuuruseks. Need pole rahateenimise allikas.
"Validaatorid kaovad" tähendab, et need
1. monteeritakse lahti või
2. jäävad offlines tiksuma, st kord päevas laetakse neile info peale hajameelsetele või kindlustunde taotlejatele kontrollimise tarbeks.
Asi on selles, et ma ei tea, mis tingimustel validaatorid on hangitud ning kui suurt kasu neist tuleb. Võib olla, et validaatorid jäävad, aga siis ebaisikustatakse kaardid. Kaovad ka soodustused, sest nende administreerimine on kulukas ja ühes kuus 50-sendine soodustus pole eriti mõttekas.

Üldised haldusõiguslikud normid ja nende rakendamine, täitmise tagamine
Seadusi ja määrusi olgu vähem, aga need olgu rakendatud. Kui rakendatakse edukalt üldnorme, siis lahenduvad juba ka täpsustavate normide vajadused. Inimesed on üldiselt ausad ning saadakse aru, kus jooksevad piirid. Kui ka mõni astub üle piiride, las olla, kui just asi ei muutu äärmuslikuks.
Piirangute seadmisel tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas seda piirangut on vaja, kas ei piira juba liiga varakult inimeste tegevust. Suuniste (kohustuseta neid järgida) andmine võib alata varem. Kui siiski seatakse, siis vaadata üle, kas saab esmalt hakkama suunistega (liiklusmärgid, vestlused jms). Teatud juhtumitel lihtsalt jäetaksegi asi lahtiseks, aga trahve, sh sunnirahasid, ka ei määrata. Üks põhimõte on selline, et korduvat vales kohas teeületajat ei hakata vangi panema. Tene põhimõte: kui inimene eirab loodusseadusi, siis loodusseadused inimest ei eira. Ka kristlikud inimestevahelised suhted on osa loodusseadustest.
Trahvid. Trahvide osakaal ja suurused vähenevad, sest trahvid ei ole eelarve täitjateks vaid äärmuslikeks lahendusteks. Seetõttu ei tohi trahvivad ametid oma tegevuskulusid trahvidega tasa teenida. Peab kaduma motivatsioon trahve nö seaduse tähte taga ajades määrata, peab hakatama lähtuma inimlikust aspektist, et linn teenib isikuid ja iga isiku taga on lõpuks inimene.
Ametniku vabadus. Kui isikule on antud teatud valdkond vastutada, siis tal on seal valdkonnas ka nö vabad käed. Ta võib teha ka äärmuslikke otsuseid. Kuna aga inimene on ekslik, siis on õigus tema otsuseid põhjendatud juhtumitel kontrollida.
Linna esmane roll pole olla tööandja. Ametites, kus tugitegevused omavad liiga suurt osakaalu, nt maksukogumise protsess maksukogumisel, tuleb kaaluda töö restruktureerimist või töö lõpetamist.
Isik on vaba ning Linn töötab, et tagada isiku vabadust ja aidata tal oma vabadust realiseerida.

Avalikku melu põhjustanud linnaasutused
Tallinna Televisioon. Seda on kirutud, aga kui ta suudab hakata enam oma kulusid ise katma, siis on ta omal kohal. Ta on alternatiiv ülejäänud meediale. Seni küll kallutatud, aga siiski. Võib olla vähendada saadete hulka ning teha need sisukamaks. Seebioopereid pole aja. Võib kaaluda TTV asemel Linna eelarvest erakanali(te)s aja ostmist, et edastada spetsiaalselt Linna uudiseid või Linna toetatud saateid. Kui suudab toime tulla nö teleturg oma toodete reklaamimisega, siis peaks toime tulema ka Linn. Muidugi eelistaks, et ERR kui samuti maksumaksja rahastatav isik annab ise eetriaja, aga seda on ERRist palju tahta praeguse juhtimise korral.

Munitsipaalpolitsei. Selle ametkonna tegevusvaldkonnad tuleb üle vaadata. Eesmärgiks peab olema korrakaitses isikute toetamine ja ainult äärmisel juhul trahvimine.

Linnakinnisvara ja selle korrashoid

Munitsipaalhooned. Munitsipaalhooned (sh sotsiaalhooned) vajavad paremat järelevalvet. Kuna järelevalve ja korra tagamiseks on Linnas olemas turvaettevõtted, siis saab neilt osta seireteenust ning vajadusel reageerimisteenust. Muidugi seejuures lähtudes elanike vabadusest. St reageerima peab vaid avaliku korra rikkumisele, nt süstimised, ööbimised koridorides, muud liikumise takistused jm korra rikkumised. Eelkõige tuleb reageerida mõistlikult ja heatahtlikult nagu Linngi, sest antud juhtumil esindatakse Linna, kel on omad tegevuspõhimõtted.
Tulevaste munitsipaalelamute ehitamise asemel tuleb toetada erasektorilt üürimist. Kui inimesed jäävad pidevalt üüridega võlgu isegi sotsiaallaenude puhul, siis tagada neile koht munitsipaal­elamutes või -pindadel.
Lasteaiad jm munitsipaalasutused. Lasteaiad, koolid jm eagruppidega seotud asutuste ruumivajadus tuleb vaadata perspektiivis. Kui on näha, et vajadus kasvab ajutiselt, siis rentida vajalikud ruumid või üldse kasutada erasektori ettevõtjaid teenuste osutamisel. Erasektorit tuleb toetada, kuna nemad vastavad kõige otsesemalt isikute vajadustele.


Finantslahendused
Laenud, liisingud jm finantseerimisvahendid. Linn ei pelga võtta laenu, aga seda võetakse üksnes nii kauaks, kuni kestab selleks võetud objekt. Võib võtta lühemaks ajaks. Laenu ei refinantseerita, välja arvatud objekti kestuse lõpuni. Nt laen võeti tee jaoks 3-ks aastaks. Tee pidi kestma 4 aastat. 3 aasta möödumisel märgatakse, et toimetulekuks on vaja laenu pikendada. Pikendatakse 1ks aastaks, siis lõpeb teekestus ning loodetavasti hakatakse uut teed ehitama vajadusel uue laenuga.
Arveldusteenused. Vaadata üle Tallinna linna ja SEB pangaga jt pankadega sõlmitud lepingud. Korraldada ühishange leidmaks soodsaim arveldusteenuste pakkuja. Klient ei maksa kaardimakse eest lisatasu. Maksed linnale on võimalikult soodsad. 8. Isikute maksed igal viisil Linnale on teenustasuvabad. Pankadega sõlmitakse vastavad lepingud, kus Linn vajadusel maksab ise teenustasud. Linn kasutab pangakontoliikumise võimalusi ning vajadusel liigutab kontod soodsaimasse panka. Linn suure partnerina peab saama ka vastavaid soodustusi. Lisaks töötab Linn ka pankade kasuks sam moodi nagu teiste isikute kasuks.