Mõnusat naistepäeva!

Kui võtta sõna "naine" inimese tunnusena, siis Piiblis loomisloos on tal eriline tähendus.
Ta oli teine inimene, aga esimese inimese derivaat, tuletis. Kui siiani oli kõik elav, kasvav, loodud mullast, ka mees-inimene, siis naine loodi tulevasest mehest, ainsast olemasolevast inimesest - loodi, mitte ei eostatud, peale naist on kõik inimesed eostatud. 1. Ms 2:7 ja 21-22.

Naine oli mehe ainukene valik.
Mehele pakuti ka loomi, aga ta ei leidnud, et keegi neist ta kaasaks käiks. Nimelt Jumal nägi, et inimesele pole hea üksi olla ja siis saatis ta loomade-lindudega kohtuma, et neid nimetada, aga inimene ei tundnud emaste ega isaste loomade vastu ligitõmmet. Siis võttis Jumal inimesest tüki ja inimesest sai inimene-mees ja tükist inimene-naine. Mehele naine sobis. Inimene ühes tükis polnud rahul, aga kui tükk oli tast eraldatud, oli inimese üks osa oma teise osaga väga rahul. 1. Ms 2:18 ja 20-24.

Naine oli mehe abiline ja sellega rahul. Mees otsustas. 1. Ms 3:6 ja 17.

Naisel polnud isegi nime - ta oli naine. 1. Ms 2:20-3:17.

Mees oli juht, Jumal kõneles temaga, ja naine oli abiline. 1. Ms 3:9.

Kõik "head asjad" - Jumal kõneleb naisega, nagu ka mehega (muidugi tasub tähele panne kõneluste tooni muutumist nii mehe kui ka naisega), ning naine saab nime - seni oli nimi mehel ja nad saavad "targaks" - juhtuvad peale hea ja kurja tundmise puust söömist.

Hea ja kurja tundmise puu oleks mingi aja jooksul ära kuivanud ja kuna selle viljades puudus seeme, poleks see uuesti kasvama hakanud - vaevalt seda ka ümber istutama oleks hakatud. Jumal lubas süüa kõigi puude vilju, milles on nende seeme, aga seda ta keelas. Järelikult siis selle puu viljas polnud seemet. Lisaks lugedes uuest Jeruusalemmast Johannese Ilmutuses puudub vihje hea ja kurja tundmise puule, sellal kui elupuule on. Kaudselt vihje, et kui tahame olla edukalt viljakad, kanda hea tervise jms-ga järelkasvu, peaksime sööma vilju, milles on nende kasvataja taime, puu, seeme. Vaevalt me siin maailmas võimekamad oleme, kui juba Jumal oma riigis kogu aeg suunab elupuu viljale ja seemet kandvate puude viljadele, et me neist sööksime. 1. Ms 1:29, 2:17, 3:22 ja Ilm 22:2.

Nime osas. Jumal kõneles Aadamaga nimetades teda alguses inimeseks ja edaspidi meheks, mitte otseselt Aadamaks, aga loo kirjelduses nimetatakse meest ka Aadamaks, samas kui naine oli naine. Käsk loodule nimed anda ei käinud inimese kohta ja seda kumbki ei teinud. Alles karmist karistusest teada saades pani Aadam naisele nimeks Eeva. 1. Ms 3:20

Jumal kõneles mehega rahus, aga kui naine "võrdsustus" mehega, kõneles Jumal mõlemaga pahaselt. 1. Ms 3:9, 13 jj.

"Targaks" said naise soovil mõlemad. Mõttetu probleemi ülesküte - riietumise "probleem" - ja mees koos endise naisega, nüüdse (veel nimega nimetamata) Eevaga. 1. Ms 3:6.

Suhete purunemine Jumala ja inimeste vahel, aga ka inimeste vahel. Aadam naise hoidmise asemel hakkab nüüd naist ja Jumalat süüdistama - "vaata ka, kelle sa mulle andsid". 1. Ms 2:23-24 ja 3:11-12.

Lisaks eelnevale "heale" mõlemad saavad riided selga - seni olid mõlemad inimesekostüümis või mehe ja naise kostüümis. Peale pattu langemist said mõlemad omale riided selga. Peale pattu langemist, aga enne ohvrilooma nahka riietamist hakkasid nad end katma viigilehtedega ja igaks juhuks ka peitma. Nagu Jumal poleks neid seni alasti näinud ja nagu oleks Jumalal selle vastu midagi olnud - ta ju ise lõi nad. Jumal ka ei käskinud neid riietuda, tal oli aega küll - inimene ise paanitses. Igatahes selle sama kohaga, millega mõtles naine, mõtles nüüd ka mees. 1. Ms 3:21.

"Võrdsustumine". Jumal pani endiselt paika nn alistumisvahekorra - mees valitseb, hoolimata naise tahtest mehest üle olla, naise üle. 1. Ms 3:16.

Ka Paulus ütleb, et naised tõmmaku mütsid pähe, olgu koguduses vakka ja küsigu kodus meestelt, kui tõesti õppida tahavad, mitte "targaks". Võib ka öelda, et kui meest pole, aga tahab õppida, siis peab pingutama, et mehele alistuda, olla abiline, isegi kui mees on mühkam - raske on mehel naist hoida, kui teine tahab "tark" olla. Siis on lootust mehele minna. Naisel on vaja alistuda, mida ta peab nagunii tegema - abilise rollist tulenevalt, ja näidata mehele eeskuju oma rolli täitmisel, siis ta saab ka õppida. Muidugi kui mees näeb potentsiaali, võib ka paar sammu vastu tulla hoidmises, et anda naisele aega alistumise ideega harjuda. Oma naisest end paremaks pidades pole ka mees midagi. Alistumine pole seega enda teisest halvemaks pidamine. Teise käsitlemine oma abilisena ei tähenda teisest parem olemist. Kõik on kõigiga samaväärsed, lihtsalt ülesanded - neid tekitavad vastutusvaldkonnad - on erinevad. 1. Kr 11:5-6, 11-12, 14:34-35 ja Kl 3:18-19.

Naistepäev on eevadepäev, mitte naistepäev. Aga see võiks tõesti olla naisepäev - päev, kui naine on oma mehele hea naine edaspidi ega ürita saada "targemaks", kui ta seni on. Naine oli tark mehe abilisena. Ef 4:22-24.

Alles kui ta üritas mehega vähemalt "sama targaks" saada, lausa Jumala tasemel targaks, et saaks Jumala tasemel meest juhtida või ehk vähemalt "võrdselt" otsuseid langetada, et mees tema "potentsiaali" näeks, läks asi käest ära, ta sai Eevaks jm "võrdseks".

Lootuses, et me käsitleme tänast päeva naisepäevana - mõnusat naistepäeva!

Kindlustajad lõpetavad tegevuse

Kas Blogger-Google on üldse nii väärt koht, kus seda jagada, arvestades, kuidas teisitimõtlejatega ringi käiakse?

Oli aeg nii 50-70 a tagasi (ja eks ka varem), kus läänemaailmas rahvastik kasvas orgaaniliselt ja see tõi kaasa orgaanilise majanduskasvu (nominaalse SKP suurenemise, kas just tingimata SKP inimese kohta, aga summana küll). Sinna lisandus rahaline võimendus ja lisandus veelgi pidev efektiivistumine. Harjuti ära, et sissetulek muudkui kasvab. Ühel hetkel hakkas rahvastik vähenema, aga laenuvõimendus jätkus ja süvenes, samuti efektiivistumine. Arvati, et küll majandus kasvab edasi, aga kuna oldi juba nii harjunud ega mõeldud enam lätetele, hakati inimest nägema probleemina (nagu ikka mingi aja tagant nähakse Hitleri Saksamaa u 10 aastat, tänapäeva rahajõmmid juba mingi 20 a ja jätkuvalt edasi).
Kes ei saanud hakkama, nähti kui saamatut ning pakuti talle "sotsiaalabi" oma ettevõte maha müüa ja hakata töötuks. Kuna kristlastena oldi hoolivad ja tootmine oli kõva ja jääki jäi üle, sai töötu selle arvel ära toita. Ja see suhtumine aina jätkub.
Nüüd jääb aina vähemaks tootmist mitmekordistavaid efektiivistamise võimalusi. Pole inimesi, pole ka turgu, kellele müüa.
Enne lõppu on kõik inimesed peale ühe töötud. See viimane juhib ainust ettevõtet, mis on kõik teised ettevõtted enda alla liitnud ja täiesti automatiseerinud. Viimane aga näeb, et see ettevõte ei tule enam toime talle palga maksmisega ega ka dividendide maksmisega, pole raha ka, et raha "kassasse võtta" ehk laenu anda, pole ka sissetulekut, et investeerimislaenu teenindada. Küll aga vajab ettevõte pidevalt uusi kapitalimahutusi...
Inimesed on näljas ja maailma rikkaimad on näljas, sest see ettevõte pandi ka kinni.
Ja toimubki krahh ja sõda ja restart.
Ja kõik saab alguse harjumusest, mugavast elust ja aabitsatõdede unustusest.

Tõenäoliselt läheb siiski nii: maailma rikkaimad, kes omakorda kindlustavad suurimate kindlustusseltside kohustusi, mille taustal juletakse üldse rahatrükki korraldada, lõpetavad ühel hetkel kindlustamise ning siis käib hele plaks ja kehtestatakse maailmavalitsus (see küll pigem läänevalitsus, kuna ka Ilmutuse raamatus räägitakse mitmetest kuningatest, kuigi Antikristuse maapealne suurelt nähtav hegemoonia on juba saanud litaka ja selle asemele loodud 1000aastane rahuriik, mille vastu kuningad lõpuks kogunevadki). Eks nad teavad, et nende raha pole nende, vaid isanda Saatana oma ning nad ise astuvad kõrvale või õigemini jäävad alamvalitsejateks. Kehtestavad talupojatarkusele alluvad majandusprintsiibid, annavad pea tagastamatusekohustusega vaesuslaenu, pangandusettevõtluses nõuavad korralikku äriplaani enne kui laenu annavad. Kehtestatakse digitaalne raha, et "pahatahtlikke võlgnikke jm kriminaale ohjata", kõigile inimestele. Samas muid moraalipiiranguid ei panda või õigemini sunnitakse kõik homod "abielluma" ehk pealtnäha väga edumeelne ja kristlik. Saavadki rahva oma kontrolli alla, sest Kolmainujumala looming on siiski tehtud tema näo järgi ja tahab sisimas teatud reeglite järgimist. Piiblid püütakse hävitada, sest "käsud kirjutatakse südamesse" ehk need on vaistlikult ego+orjus komplektis tajutavad. Kuna Saatan on juba valmistanud nähtavaid valepiibleid, Jehoova tunnistajate ja mormoonide omi, siis sama retoorika alusel kuulutab Saatan ka Piibli valepiibliks. Vale võidutsebki valede abil.

Õnneks saab lugeda Piibel.netist (Ilm 22:12-21):
"12 Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.

13 Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!
14 Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!
15 Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja mõrtsukad ja ebajumalateenijad ning kõik, kes valet armastavad ja teevad.
16 Mina, Jeesus, saadan oma ingli seda teile tunnistama koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav koidutäht."
17 Vaim ja mõrsja ütlevad: "Tule!" Ja see, kes kuuleb, öelgu: "Tule!" Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!
18 Mina tunnistan kõikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustuse sõnu: kui keegi neile midagi juurde paneb, siis paneb Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud.
19 Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus.
20 Tema, kes seda tunnistab, ütleb: "Jah, ma tulen varsti!" Aamen. Tule, Issand Jeesus!
21 Issanda Jeesuse arm olgu kõikidega! Aamen."

Peamiselt me räägime Jumalaga suhte puhul õigussuhtest

Alguses oli Jumalal inimesega õigussuhe. See sätestas ka inimese võimaluse "käia põrgusse", sattuda igavesse väävlijärve. Õigussuhe oli Jumalal inimesega Paradiisis ja ka peale välja viskamist, siis see muutus, aga õigussuhe oli.

Jumala lepingud, näib, on sellised isevärki - kui sa lepingut ei täida, siis ka positiivset tagajärge ei pruugi saabuda ning selle raames: eksimine on inimlik ja andestamine jumalik, samas maa peal võib paras põrgu saabuda surmani välja.

Õigussuhe on suhe 2 või enama poole vahel, mis tekib seaduse alusel teatud tingimuste täitumisel eraldi lepingut sõlmimatagi. Nt lapse-vanema vastastikused õigused ja kohustused. Jumala õigussuhtes piisab Jumala antud Sõnast, lubadusest nagu normaalsete inimsuhete korralgi - nö meest sõnast põhimõte. Jumal ei saa ennast salata.

Seejärel sõlmis Jumal just Iisraeliga lepingu, mida me teame Moosese seaduse nime all. See pakkumine kehtis Iisraelile ega kehtinud paganatele, va neile, kes tahtsid sellesse lepingusse astuda. Ehk see pakkumine kehtis kõigile, kes uskusid Jumalat. Iisrael oli siiski vaikimisi lepingus või oli see vaikimisi neile mõeldud kui usklikele, paganad ju ei uskunud. See on jumalik müsteerium.

Samal ajal andis Jumal jätkuvalt ühepoolseid lubadusi ja hoiatusi, mis ei olnud otseselt Moosese seadusega seotud. Sellega tekkis Jumalal inimesega, peamiselt Iisraeliga, järjekordne õigussuhe. Nt Niineve päästmine Joona abil.

Jumal pakkus välja Uue Lepingu Vana Lepingu asemele. Teame Uut Lepingut Jeesuse ohvrisurma ja ülestõusmisega saabunud pattude lunastusega. Uue Lepinguga otseselt anti mõista, et kõik on oodatud - nii paganad kui ka Iisrasel. Uude Lepingusse saavad astuda iisraellased ja paganad, taaskord, kõik, kes usuvad. Paganatel oli see esmakordne, kus neile otseselt tehti nii laiahaardeline pakkumine. Enne tehti pakkumine vaid Iisraelile ja teistele, kui nad küsisid. Paganad said tulla lepingusse ja Iisrael samuti. Kuna Iisraelit seob ka Vana Leping, ning neid kaht lepingut korraga ei saa pidada, need on teineteist välistavad, siis selle Uue Lepinguga täideti Iisraeli eest tema Vana Lepingu kohustused, millega see lõppes, mitte ei muutunud lihtsalt tühiseks. Täitma enam ei pea ega tohigi, aga alus on omapoolseks mittetäitmiseks erinev - täitmine Jeesuse poolt, mitte tühistumine. Jeesus ütles, et tuli seadust täitma, mitte seda tühistama ning hiljem Paulus just hakkaski paganatele evangeeliumi kuulutama.

Mulle tundub, et juudid võtsid Uues Testamendis Vanas Lepingus, öeldakse ka seaduses, olemist enesest mõistetavalt, mida see ka mõistlikule inimesele oli, aga seda sõlmitud lepingu, mitte ühepoolselt pandud kohustuste tõttu. Seetõttu Paulus tegeleski Moosese seaduse ja Usu seaduse erinevustega nii palju oma kirjades. Aabraham, kellele Paulus palju viitab, oli Moosese seaduse eelne ning Uus Leping tuli Vana Lepingu sõlmimise järgselt. Vahepealne aeg oli seotud Iisraeli, juutidega, mitte paganatega. Viimased haarati kaasa Uue Lepinguga, kus nendega konkreetselt hakati tegelema. Võib öelda, et Jumal polnud huvitatud paganatest Moosese seaduse raames, ta ei põlanud ära, aga põhifookus oli Iisraelil. Küsitav on sellega osade väide, et paganatele kehtis ja kehtib ka Moosese seadus, aga ei ole täitmiseks, kuna see on Jeesuse ohvrisurma ja ülestõusmisega surnuist täidetud - see polnud nagu Jumalale oluline, ta hoidis paganad sellest eemal, seega pigem on see nagu paganate vägisi Moosese seadusega ehk Vana Lepinguga sidumine. Miks me peaks olema liitudes Uue Lepinguga liitunud ka Vana Lepinguga? Uus Leping kätkeb endas Jumala muutumatust, aga meile vajadusel lisatingimuste seadmist, nii või teisiti, seda näitab Iisraeli kuulumine Vanasse Lepingusse.

Huvitav tähelepanek, aga eks see on ka tänapäeval, paganad, kes olid väga jõhkrad ja ohverdasid kõigile ja kõigele, olid ja praegugi on altimad tulema Uude Lepingusse, kui juudid, Iisraeli, kes ka ohverdasid, aga olid tsiviliseeritumad.

Jumalal on meiega õigussuhe paralleelselt lepinguga. Ja on olnud ka ilma lepinguta Loomisest Moosese seaduseni, mida tuntakse ka Vana Lepingu nime all. Ja ka paralleelselt lepinguga. Milles see väljendub? Lepinguväliste kohustuste võtmises, mida me Uue Lepingu all olijad loeme Vanast Testamendist jättes kõrvale Vana Lepingu osa, mis on täidetud neile, kes olid selles ja sõlmisid Uue Lepingu. Kui palju me ajame õigussuhet sassi lepinguga?

Kas me püüame paganaid seetõttu Moosese seadusega ehk Vana Lepinguga siduda, et olla osalised Vanas Testamendis toodud õnnistustes? Kui need on lepinguvälised, siis need kehtivad õigussuhte alusel usklikele, kuna nüüd on tõesti paganatele ja Iisraelile antud samad õigused ja kohustused ning Jumal lõi ka paganad kunagi ning tõi meid tagasi oma karja. Kui teame, et meil on õigussuhte kaudu Vana Testament siduv va Vana Leping, siis pole meil vajadust eraldi Vanas Lepingus olla ning tundub, et seda Jumal ei ootagi.

Kasuta seda inimlikult õnnetut märguannet

Su lähedane suri ning sa oled Jumala peale vihane.
Sa arvad, et kui Jumal saatis su lähedase Põrgusse, siis Jumal on kuri ja ta vastu tuleb võidelda, maksku mis maksab.
Kui aga Jumal oma kurjuses saatis su lähedase Põrgusse ehk kurjuse pesasse, siis järelikult võttis Jumal ta hoopis enda juurde.
Jumal tegi ju siis head, seda parimat, mida ta pidi sinu arvates tegema.

Kuna Põrgu on kurjuse pesa, siis tõenäoliselt ei ole sul ka mõtet oma lähedasele appi minna kannatama, kaasa kannatama, sest arvatavasti on
sul seal endaga piisavalt palju tegemist, piisavalt palju tegemist, et oma kannatustega toime tulla, et lähedasel kannatada aitamine ei ole võimalik.
See poleks võimalik, kuna see oleks hea tegu. See ei tule sul mõttessegi, Põrgu on ju kurjuse pesa.

Kui aga Jumal on hea ja lähedane mingil põhjusel siiski sattus Põrgusse, siis on sul vähemalt võimalus vältida seda teed minekut.

Otsustad, et sa siiski oled üllas, solidaarne, nagu viimasel ajal on kombeks öelda, ja teed katse oma lähedast aidata Põrgus kaasa kannatada. Mis aga juhtub siis, kui su lähedane on hoopis Taevas? Mis juhtub, kui Jumal hoolimata sinu ja teiste su lähedase lähedaste tegudest, et seda lähedast Jumalast eemal hoida, on näinud, et see lähedane tegi otsuse Tema kasuks. Mitte teadlikult, vaid alateadlikult, keskkonnast, st sinust ja tema teistest lähedastest hoolimata. Ta ehk ei jõudnud ühtki õiget tegu teha, aga oma alateadliku otsuse tõttu oli ta valinud Jumala seaduste järgimise, selle, mida kristlased tavaliselt teevad teadlikult.

Siis on ju täitsa plinn, sest tahtsid minna Põrgusse lähedast aitama, aga lõpuks oled sina Põrgus ning lähedane Taevas.

Võib olla pidi lähedane surema ehk maailmast lahkuma seetõttu, et ta oli väga õhkõrnal pinnal. Kui ta oleks kauem olnud maailmas, oleks ta läinud Põrgusse. Jumal tõi ta ära enda juurde. Sellega aga andis Ta ka sinule märku, et vali Taevas, vali Jumal.

Kasuta seda inimlikult õnnetut märguannet. Vali Jumal, otsusta Teda lihtsalt uskuda.

Sakkeuse pakkumine kui Jeesuse peen nali?

Mulle on kõrvu kõditav, et Uues Testamendis on nii palju juttu, eriti Jeesuse suu ja tegude läbi, ettevõtjatest ning maksu- ja tolliametnikest.

Lk 19
1 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.
2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem,
ja ta oli rikas.
3 Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei
õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.
4 Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha,
sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
5 Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles
temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu
kotta!”
6 Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.
7 Ja seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde
öömajale läinud!”
8 Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: „Vaata, Issand, poole
oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi
välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
9 Aga Jeesus ütles talle: „Täna on sellele kojale tulnud
pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.
10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
Piibel.net, 1997. a tõlge

Sakkeus oli lühike, rikas, tölnerite (maksu- ja tolliametnike) ülem. Tölnerid olid vähemalt eelduste järgi ka liigkasuvõtjad (põhimõtteliselt korjasid makse enam kui selleks õigus oli, aga see õnnestus neil). Oluline on veel kõrvalteadmine, et tölnerid olid Rooma riigi esindajad, juudid, kes esindasid oma okupante, nõudes oma enda rahvalt okupantide kasuks raha.

Sakkeus pakkus: „Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
Jeesus vastas talle: „Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg. Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
Sakkeus pakkus ja Jeesus võttis vastu.

Sakkeus pakkus esiteks, et teeb heategavust ja annab poole oma varandusest vaestele.
Teiseks, et kui ta on kelleltki välja pressinud, siis annab 4-kordselt tagasi.
Jeesus võtab pakkumise vastu.

Kõigi eelduste järgi oli Sakkeus seega rahvareeturist rikas ülekohtutegija

Sakkeus kui rahvareetur. Tõenäoliselt ta seda oli, kuigi pole teada, kas tal juutide juures muidu oleks tööd leida olnud muud, kui olla kerjus.

Eeldame, et Sakkeus oli kaabakas.
Ta oli Rooma kaitse all, sest muidu oleks Rooma riik ise sattunud naerualuseks, kui tema ametnikuga oleks midagi juhtunud ning teiseks poleks keegi tulnud Rooma riigi kasuks maksusid koguma. Samuti oli Roomale omaseks "Jaga ja valitse" poliitika, st ühiskonnagrupid olid killustatud, et neid oleks hõlpsam valitseda. Seega oli tölner kaitse all, sest ta oli rahvareetur ja teenis Roomat. Keegi järgmine poleks julgenud rahvast reeta, kui Rooma olemasolevaid ei kaitseks. Kõik teod võimu vastu olid seega piisavalt karmilt karistatavad.
Ta oli Rooma võimu esindaja, seega tal olid Rooma sõdurid alati käepärast võtta. Talle ei juletud vastu öelda, sest kui oleks juletud, siis poleks ju saanud ülekohut teha. Rooma sõdurite abil ta nõudis maksud sisse. Kas tõesti oleks Rooma olnud nõus loobuma maksude kogumisest? See oleks Rooma teinud naerualuseks.
Rahvas võis põlata oma reetureid, aga kuna reetureil oli jõud, siis oli neil õigus, ja hirmu ees, et järgmine kord maksu makstes on rahvale määr "tõusnud", kui võimule vastu hakatakse, siis anti arvatavasti ka sellisele ametnikule teed, kuhu see vaid soovis. Oma rahakott on taskule ikka ligemal.
Kui ülem oli juba harjunud ebaeetiliselt jõudu kasutama oma töös, siis tõenäoliselt ta tahtis "austust" ka väljaspool "kontorit" ning kui talle poleks teed antud, siis ta oleks vajadusel lasknud sõduritel omale teed teha. Eriti kui ta on muidu ühiskonna poolt juba füüsiliste näitajate poolt põlatud. Enesekehtestamine põhimõtteliselt.

Vaatame neid väited. Kas Sakkeusel oli Rooma kaitse? Tõenäoliselt oli, sest muidu ta oleks omade poolt ehk ametist kõrvaldatud teadmata suunas. Kas kaitse omamiseks pidi olema aus või petis? See tulenes ametikohast sõltumata aususemäärast.
Sakkeusel olid Rooma sõdurid võtta, aga kas ta kasutas neid? Maksude sissenõudmisel küll. Aga kas ka ülemääraselt? Selleks tuleb vaadata teisi punkte.
Ta pidi ronima puu otsa, et näha Jeesust. Sõdurid võisid ju teda puu otsa aidata, aga kas see on väärika mehe käitumine? Kas teda austatakse (rahvareeturit ei austata) või vähemalt kardetakse?
Kui kardetaks, siis talle oleks tee tehtud. Talle aga ei tehtud. Seega ta ei kasutanud jõudu maksude sisse nõudmisel. Kavaldada saab mõne korra, sest kavaldamine nähakse läbi, seega edaspidi peab olema jõud. Ta ei kasutanud sõdureid endale tee tegemiseks, seega ta jõudu naljalt ei kasutanud. Talle ei antud teed ka niisama, seetõttu ei kardetud teda maksude tõstmisel. Isegi kui ta ei saanud mingil põhjusel maksu tõsta, oleks ta ju võinud lasta sõduritel maksumaksjaid "motiveerida" ametniku vastu austust üles näitama. Seega ta ei kasutanud jõudu ka maksude ülemäärasel sissenõudmisel. Mis mõttega siis enam maksta, kui põhjust pole, kui ei pea kartma sanktsioone? See viitab, et Sakkeus ei nõudnudki enam makse, kui vaja. Sakkeus oli seega aus, isegi nii aus, et ta ei lasknud sõduritel endale teed teha. Ta pigem alandas ennast puu otsa ronimisega.

Kas tegemist Jeesuse poolt peene naljaga?
Sakkeus mängis kõva meest ja pakkus välja, et lisaks heategevusele ta hüvitab lausa 4-kordselt enda tehtud ametialase ülekohtu. Ta maksab tagasi selle, mis ta on üleliia võtnud ja lisab veel 3 korda sama summat hüvitiseks.
Millal võiks seda 4-kordset ülekohtu hüvitamist pidada Jeesuse poolt peeneks naljaks ja kelle üle?
Tõenäoliselt me räägime mingist summast, kuna eelduseks on millegi 4-kordistamine. Mis peab olema see summa, mille 4-kordistamine oleks naljanumber? 1000 päevapalka? 2000 päevapalka? Igalt juudilt nibin-nabin natuke üle võtta ja summa tuleks kokku küll. Aga et asi ausalt tagasi maksta? See eriti naljakas küll ei tundu, või kuidas!

Nali oleks see aktsepteerimine siis, kui Sakkeus oleks aus, st tema ülekohus oleks 0, siis 4-kordne hüvitis oleks täpselt 0. Hmm, mängime edasi. Kelle arvel? Sakkeus saab mängida ju kõva meest, sest tema maksab, nagu välja lubas. Laialt kohe maksab, nagu idamaadele kohane. Kohati kohane ka meie valimiste-eelsel ajal. Sakkeus kannataja pole. Kes on kannataja? Jeesus? Sakkeus polnud Jeesust enne kohanudki, nii et vaevalt ka tema. Aga kes siis? Kes on see, kelle arvel nalja tehakse? Pealtnägijad, rahvas, kes ümbritseb neid. Juudid, kes eeldavad de facto, et rikas ja veel tölner (või vastupidi: tölner ja veel rikas!), nagunii kaabakas! Ta oli veel lühike kah. Ta lihtsalt peab olema lisaks rahvareeturiks olemisele ka liigkasuvõtja.

Sakkeus oli kahtlemata tark ja arvutada ta oskas.

Sakkeus oli rahvareeturist aus töömesilane, pesaisand. Sellega võis ta rahulikult piirduda Rooma poolt etteantud määradega (kuidas see siis iganes täpsemalt seatud oli, kuna Rooma riik oli pigem frantsiisriik, kus müüdi õigust teatud piirkondi valitseda). Kui nüüd ta pakkus 4-kordset hüvitist oma ametipattude eest, siis tõenäoliselt tal suuremaid summasid kõrvale pandud ei olnud patustamisega ning see, mille ta maksma pidi, oli sümboolne, pigem tulenev inimlikust eksitusest, kui üldse. Lisaks oli ta pakkunud juba poole oma varandusest niigi ära.

Jeesus veel surus end lisaks Sakkeuse juurde koos oma kaaslastega öömajale ja söömaajale - st esmalt kuulutab inimese pankrotti, aga enne arvete maksmisele asumist veel läheb ja sööb selle mehe arvel oma kaaskonnaga?

Sakkeus on selle juures veel rõõmuga nõus. Ta võttis Jeesuse vastu ja siis ühel hetkel ta käis oma pakkumise välja. Tal oli aega mõelda. Ma eeldan, et kui ka Sakkeus oleks rõõmust ära pööranud, siis Jeesus oleks tasakaalukaks jäänud ja meenutanud jumalariigi põhitõdesid, muuseas, et rahaga ikka kohta jumalariigis ei soeta; pääste seisneb usus, mitte pattude hüvitamises; armasta ligimest nagu iseennast ehk mõistlikkus (enda tekitatud kahju hüvitamine + mingi karistuse osa võiks mõtlemiseks tulla, et inimestevahelisi suhteid korda seada).

Pääste osaliseks võis Sakkeus küll saada sel õhtul. Aga päästmisele tulekuks ei pea olema püstikaabakas, ka ausad inimesed saavad pöörduda Jumala juurde Jeesuse kaudu. Põhjenduseks, et ka Sakkeus "[...] on Aabrahami poeg. Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut." Tõsi, ta ütles seda alles peale Sakkeuse heldet pakkumist. Põhjendus viitab, et põhjus päästeks oli siiski muu kui see väidetav rahahunnik.

Rahvas oli arvatavasti sillas, et saab kätte maksta sellele lühikesele rikkale tölnerile. Aga kui nad järele mõtlema üks kord hakkasid, et kellel talt siis midagi saada kah oli... Peen nali! Jeesuse poolt koostöös tölnerite ülemaga. Jeesus on mujalgi ärritanud inimesi, siis küll pigem varisere jm tolleaegset vaimulikku koorekihti.

PS! Jeesus ju ei pruukinud maksumaksmist eriti seedida ja rahvareetmist samuti, aga ta jüngerkonnas oli juba 2 endist tölnerit, palgatud otse tööpostilt - Matteus ja Leevi. Tõenäoliselt olid ka need vähemalt avatud südamega ja ta ei pannud neid kinni maksma oma vigasid.

Kui huvitab veel kristlikest ettevõtmistest lugeda, siis vaata siin blogis olevaid raamatureklaame.

Kristluse erinevus teistest usunditest

Kristluse põhjaks on Jumala suveräänsus (ise/ainuotsustamise õigus).
Inimene peab saama aru, mis on Jumala algsed ideed, põhitõed ning selle alusel hindama Jumala antud reegleid. Kui Jumal pole põhitõde ise välja andnud, siis tuleb see Jumala antud reeglite alusel tuletada. Inimene peab seega selgeks saama Jumala tõed.

Jumal selgitab oma reegleid võimalikult inimesele arusaadavalt, aga inimene peab tegema ka ise pingutusi, et Jumalast aru saada. Kui tekib olukord, et inimene ei saa aru, siis peab inimene otsima, et mida Jumal sellega mõtleb, mõelda võib, mitte otsustama, et kuna mina aru ei saa, siis see mind ei huvita ja Jumal eksib. Samamoodi nagu koolis - õpetaja annab endast võimaliku, et õpilane saaks temast aru, aga kui õpilane aru ei saa, siis peab õpilane ise nägema vaeva ja õppima, uurima, et mida õpetaja öelda tahtis, kuidas ühed ja teised reeglid on omavahel seotud, mis on nö alusreeglid jms. Õpetaja on õpilasest targem antud valdkonnas, muidu poleks ju õpetajat vaja, õpilane teaks ise juba.
Jumal seega ainuisikuliselt paneb paika alused ja määrab mängureeglid, mille üheks osaks on inimese iseotsustamise õigus maa peal olles ja Jumala enda käitumine teatud olukordades ning vajadused, tarvilikud ja piisavad tingimused millegi lahendamiseks. Jumal paneb need paika enda loogikast lähtuvalt.

Teiste usundite põhjaks on inimese iseotsustamise õigus ja jumal peaks end väänama inimese järgi. Kui inimene aru ei saa, siis pole vaja täita ja jumalat ei pruugigi olemas olla. Õpilane õpetab õpetajat, mitte vastupidi. Muidu oleks imelik väita, et Jumala (kristliku jumala) nt vajadus Jeesus ohverdada inimeste pattude lunastamiseks, on ebaloogiline. See eeldab, et inimene peab ennast määrajaks, kuidas asjad peaksid käima, Jumala või jumala asemel. Kui võtta eelduseks, et Jumal paneb ise mängureeglid paika, ja püüda mõista, et miks just sellised, siis tekib loogika, millest ka inimene aru saab, kui ta vaid on nõus sellega leppima. Kahjuks on teiste usundite aluseks eeldus, et inimene on jumalast üle, st jumal peab end inimesele parajaks, mõistetavaks väänama ja inimese panus peab olema minimaalne jumala mõistmiseks.

Riik vs (riigi)kirik

Riik ei taha enda kõrvale riigikirikut. Miks?

Riik siin ja riik seal, riik kogub, käsib, poob ja laseb. Võtad midagi dramaatilist vastu, ette, oled kohe riigivastane, -vaenlane. Ma olen täheldanud, et riik peab end jumalaks.Kui nüüd aga oleks meil riigikirik (-kogudus), siis see tuletaks riigile meelde mitut, ja need on väga olulised, asjaolu:

1. Riik ei ole jumal!
2. Kirik ei ole jumal. Oleks Kirik jumal, siis saaks Riik vähemalt Kiriku vastu võidelda.
3. Jumal, kes on jumal, on hoopis keegi hoomamatult suur, ilma igasuguste piirideta, samas mõõdutundlik aja ning koha suhtes. Ta on olnud enne algust ja on peale lõppu, tegelikult on kogu olemine Temas. Ta näeb kõike ja kontrollib kõike ja teab kõike. Kõik toimub Tema loal, Ta tahtis inimesele anda vabaduse ja andis, Ta võib igal hetkel selle pulli siin osaliselt ära lõpetada, lõpuks lõpetab selle pulli täielikult. Ta on vaimumaailmas, hoopis teisel tasandil, st lõikumine on keeruline, riigil on Talle ärapanemine keeruline. Riik kardab hoomamatut, samas reaalsete tagajärgedega tegelast.
4. Jumal näeb kõikjal viibijana ka seda kilekotiga Riigile (loe: täpsemalt kartellierakondadele, kes peavad end riigiks) kolmandiku sulas maksmist ning Jumal ootab ka kõigilt osapooltelt oma kümnendikku.
5. Riik saab aru küll, et siin tekib sulas maksjale küsimus, et aga millest tema peaks elama, kuna Jumal tahab kümnendikku ja Riik tahab ka kolmandikku sulas ja kindlasti kilekotis? Sulas maksja saab aru, et tuleb vist Riigi osa vähendada, Jumal on ju Riigist kõvem. Lisaks saab Riik aru, et peab ka oma osalt maksma kümnendiku ära. Riik tunneb, et tema osa väheneb ja iga hinna eest on vaja Jumal mängust välja tõrjuda.
6. Riigi jaoks kõige hullem, Jumal on nõus, mitte ainult vaid kümnendiku eest, aga isegi krediidi peale, asju normaalselt ajama, kui hetkel pole maksta ja võib olla pole isegi surmahetkel. Tasaarveldus toimub siis Jeesuse Kristuse armu abil, kes teab, mis see on, teab, et tegemist on juba iseenesest ülimalt soodsa diiliga. Kusjuures summa suurusest ei sõltu normaalseks eluks vajaminevate tegevuste hulk. Soodne diil.
7. Jumalat uskudes läheksid asjad ise korda ning Riigil poleks siin midagi otsustada. Seega Riik ei saaks enam muhvigi, natuke tegevuskuludeks ikka, aga kilekotist võib suu puhtaks pühkida.
8. Seetõttu, et oma staatust ja raha säilitada, üritataksegi maffia kombel jätta muljet, nagu Riik (loe endiselt: kartellierakonnad) on kõige tähtsamad ning seetõttu püütakse Riigikirikut kõrvale tõrjudes kõrvale tõrjuda ka Jumalat. Jumalat eitada ning mängida ise jumalat. Mingi aeg see õnnestub, aga Jumal tahab oma osa saada ning mitte vaid rahas...