6. mai 2017

Euro-Kim ja lisanduvad terroristid. Lääs jätab meid maha

Olen ikka mõelnud, et küll tropid kord, hoolimata oma kavalusest ja heast inimesetundmisest, satuvad kord veel tropima otsa.

Tundub, et riiklikul tasemel sallivuslastega ongi nii läinud. Sallivuslased saavad oma retoorikale: "te olete libauudiste levitajad ja putinistid" nurga tagant tagasi: "olete mõrtsukad ja isisega koostöötegijad". ISISega koostöötegijad ehk isislased?

Lääne retoorika on suunatud oma nõrkade ehk inimeste vastu, ja Põhja-Korea retoorika on omakorda suunatud Lääne vastu. Lääs leidis omale vastase, kes teeb talle tema oma relvadega ja veelgi võimendatult.

Läänele on hakatud vastu. Kui normaalsed inimesed üritavad heaga ehk võrdlemisi pehmete meetoditega sildistamisele vastata, siis Kim tuumapommiga. Kui pikalt on Põhja-Koread sildistatud? Hiljuti Allar Jõks lausa nimetas lääneväärtustele (mis iganes see teema täpselt oligi, pole enam tähtis, ah jaa, kohtunike omavoli ehk kohtulik aktivism) vastu hakkajaid Põhja-Korea toetajateks.

Lääs ründab ja läänt rünnatakse. Kui sallivuslased ründavad lisaks valesüüdistustele propaganda ja karistuseks trahvidega oma mõtteviisi kaitsmise eest ja vaigistamisega, võttes inimeselt ära temale omased võimalused ennast teostada ja sellega inimest hävitades. Siis nüüd on sallivuslased hädas, Kim süüdistab ja ähvardab neid seotuses mõrvakatsega ja isisluses (ja nende kaudu teisi) ja karistuseks tuumapommiga.

Sallivuslased on toonud kaasa lisaks senisele hävingule veel täiendava hävinguohu. Chill eksju?

Euro-Kim ja lisanduvad terroristid ehk miks Põhja-Korea tunneb end ohustatuna ja vehib tuumapommiga?
No ikka demokraatia eksportimises Lähis-Ida riikidesse, milles kukutati ja praegu üht juhti (Bashar Al-Assadi Süürias) kukutatakse ning asemele pannakse mingi mollusk ja hulk terroriste.
Kim teab, et teda tahetakse maha võtta, ja põhjust ka on maha võtmiseks arvestades sealset riigikorda ja suhtumist elanikesse. Samas teab Kim, et ega paremaks asjad naljalt ei lähe, pole seni kuskil läinud. Tema kukutamisega valitakse Euro-Kim ja temaga tulevad kaasa terroristid. Nii polegi Kimil muud üle jäänud, kui vehkida tuumapommiga ja teha vastusildistamist.

Lääs jätab meid maha
USA tegi peale väidetavat keemiarelvarünnakut Süüriale raketirahe - ligi 60 raketti saadeti Süüria sõjaväeosa pihta ja tapeti sõdurid. Mida tegi Venemaa? Rahustas Süüriat, et see kuidagi vastu ei hakkaks. Venemaa ei einud mingit vasturünnet USAle, mida liitlasena oleks võinud teha.
Sama teeb meiega lääs. Kui Venemaa meid ründab, siis meid rahustatakse maha ja vastu ei hakka keegi liitlastest. Suurriikide suhtumine ja eelnev propaganda on hea, et sellele toetuda maha rahustamiseks ja mitte reageerimiseks, loe: appi tulemiseks.

Suurriigid ründavad nõrgemaid, teisi suurriike pelgavad.
Tuleb välja, et USA, Prantsusmaa jt lääneriigid on tossikesed. Süüriale keemiarünnaku puhul julgevad, sedagi vaid USA, saata peale üle 50 raketi, aga venelaste küberrünnakute puhul istuvad vait nagu kult rukkis. Kuigi erinevalt Süüriast, käib rünnak otse nende riikide pihta (demokraatlike valimiste mõjutamine). Nüüd oleks õige purjetada kambakesi Vene sõjasadama vm sõjabaasi juurde ja samuti "õiglust" nõuda ning 50 või enam raketti iga riigi poolt teele saata. Põhjust ju on! Tegelikult rõhutatakse pisarsilmil mingit põhjust kui kõige tähtsamat, miks ei saa midagi ette võtta.

Või polegi põhjust ja Süüriasse tungiti ka lihtsalt seetõttu, et teati, et sealt vastust ei tule? Selle peale vaatab Kim, et asi on päris pekkis, lihtsalt tungitakse kallale, küll poliitiliselt, küll lausa sõjaliselt. Muud ei jäägi üle, kui arendada oma süsteemid ja vehkida tuumapommiga. Põhja-Korea luure töötab piisavalt efektiivselt ja piisab lihtsalt loogilisest mõtlemisest, et teha, mida Põhja-Korea on teinud. Mõni ime siis, et Põhja-Korea on hakanud tuumapommiga vehkima: süsteem hakkas end kaitsma ja meie oleme sattunud ohtu.

Sallivuslased tuleb kähku võimult eemaldada
Veel 10 a tagasi ei teadnud keegi Põhja-Koreast, tuumapommidest ja Araabia kevadetest. Kõige hullem tuumaähvardus oli Iraani ähvardus Iisrael hävitada. Nüüd, kus on võimul olnud sallivuslased, teame me neist kõigist ja värskelt, väga värskelt. Viimane kevadetest parasjagu käib, uut valmistatakse ette ja kus ette valmistatakse, on asunud end kaitsma. Meie, kes me oleme juba sallivuslaste tegevuse vastu, kannatame samuti. Kui Põhja-Korea ei suuda meie sallivuslasi või teiste riikide omi ühte kohta ajada ja hästi sihtida, siis oleme just meie, kes oleme löögi all, sallivuslased põgenevad rottidena.

Sallivuslased keeravad riigitasandil palju jama kokku. Vaja on nad eemaldada võimult ja võtta ära kõik hüvitised võimult eemaldamise eest, mida tavapäraselt saadaks, nt eripensionid ja lahkumishüvitised. Nii valitsused tervikult, luureagentuurides, meie KaPos sh jm.

Juba paari aasta pärast saame Riigikogu ja valitsuse ümber valida. Juba poole aasta pärast saame vahetada volikogud välja kohalikel valimistel.

1. apr 2017

Miks riigipeaprokurör Lavly Perling ei algata Tallinna ringkonnakohtunike Pikamäe ja co osas kriminaalmenetlust teadliku seadusevastase kohtuotsuse langetamise eest homoabielu registrisse kandmiseks?

29. märts 2017

Kohtud on rahva teenistuses

Riik on rahva teenistuses. Kohtud on rahva teenistuses.
Kui need ei ole rahva teenistuses, siis tuleb need ära lõpetada.

28. märts 2017

Kohtunik on nii sõltumatu, et tõest ta ei sõltu

Eile avaldati Postimehes artikkel, kus püütakse arutada kohtunike seaduse piires püsimist.
Tõesti, vähemalt püüti. Ginteri-poolne teemakäsitlus mulle meeldis, mis mõtet on seadustel, kui kohtud neid ebamõistlikult kasutavad või üldse ei kasuta, hoolimata, kas sisu maailmavaateliselt meeldib või mitte. Kuigi (jättes kõrvale ideoloogiatöötajad Kasekampi ja Velskeri) avalikus kohas ei kujuta ette meest kolme abikaasaga, see pole eestlastele omane ja avalik kord osaliselt on seotud eestlastele omase käitumisega. See võib ka avaliku korra vastaseks osutuda minu arvates. Sõbrannad pole samad, mis abikaasad.

See tekitab küsimuse, kui kohtunikud on sõltumatud, nii sõltumatud, et võivad seadusi rikkuda, siis kui sõltumatud on me kohtunikud, kes ei pea õigeks seadusi luua, vaid tegeleda seaduste piires õiguse mõistmisega, kui nad peavad päevast päeva töötama külg külhe kõrval teiste kohtunikega, kes arvavad teisiti, kes arvavad, et "loominguline" käitumine ongi õige. Lõpuks hakkab alalhoiuinstinkt tööle ja kui ausal kohtunikul mehe meelt pole, et vajadusel kasvõi ametist lahkuda, hakkab ka selliseid otsuseid tegema.

23. veebr 2017

Liidri ja ainuotsustaja õiguse võtnu vastutus Pätsi näitel

Oma eelmises blogipostituses kirjeldasin meie riigi esimest presidenti ja peaministrit (võttes aluseks tänapäevase jaotuse) Konstantin Pätsi ning leidsin, et ta oli venemeelne ning tõi meie riigi ohvriks oma erahuvide eest. Selle eest mõtlesin, et talle sobiks ausammas Aljoša lähedusse, Siselinna kalmistule.

Päts pidi tegema raskeid otsuseid. Ta oli venemeelne. Ta oli ärika mentaliteediga. Ta võttis omale ainuvõimu 1934. a-l kehtestades kaitseseisukorra.

Päts sõlmis baaside lepingu esimesena. Ta sõlmis selle Eesti nimel 28. septembril. Läti ja Leedu sõlmisid 5. ja 10. oktoobril. Meie olime suunanäitajad. Keda me saame küll tuua eeskujuks, et teised tegid enne meid, meil väikeriigina ei jäänud muud üle? Meie osa riigipiiri on meri, aga kas meil mereväge polnud ja kui polnud, siis kelle süül? Kui ma seda postitust hakkasin kirjutama, siis tahtsin anda Pätsile nii palju au, et ta ausammas siiski Aljoša lähedusest Kadriorgu ära toodaks, aga nüüd... Ainus põhjus talle seda au osutada seisneb tema pikas riigivalitsemises (enne 1934. aastat). Hea küll ta venemeelsus, inimesel võivad olla isiklikud sümpaatiad, võiks ka selle sahkerdamise talle andeks anda... kuigi kui N Liit ei tahtnud meile rahus anda iseseisvust, siis mille tõttu me küll pidime arvama, et N Liit meie eest hoolitseb, meist hoolib? Miks Päts küll meile vaenuliku riigiga äri hakkas ajama. Mõtlen riigitasandit siin, N Liidu rahastamiseks nende verise kulla läände sobitamist.
Kuna ta suutis meie riiki (kartis vist riigikoguga jt juhtidega vastuollu minna) hoida iseseisvana ja vee peal, siis võib talle seda au osutada ja ausamba püstitada Kadriorgu.

Kas Pätsil oli üksinda raske teha otsust baaside lepingu asjus? Võis olla. Kes ta üksi jättis ja miks? Kas põhjus polnud selles, et ta ise otsustas ainuvalitsejaks hakata kaitseseisukorra kehtestamisega? Kui ise valid üksinduse, siis ei tasu kurta, et keegi ei aita. Kui tapad oma vastased maha või paned vangi vastaseks olemise eest (vapsid), siis ära imesta, kui jääd üksi. Eriti kui lisaks jätkad ainuvalitsejana. Sellega tuleb Pätsile kogu au ja kogu sopp.

Pätsi roll on lahti rääkimata.

See, kuidas me suhtume Pätsi arvestades tema musti tegusid, hakkab määrama, kuidas me suhtume teistesse valitsejatesse, kes teevad omakasupüüdlikke valikuid. Nt viimaste aegade valitsusi, kes on E Liitu pidanud ülemaks kui hõbevara (meie riiki ja rahvast).

Läbi aegade meil pole juhtidega vedanud, venemeelsed (sotside meelsed ehk täpsemalt) on sattunud meile pidevalt juhtideks, kel pole mingit probleemi meid liidust liitu vedada ja jätta, muuta meid partneritest haiglaslikult sõltuma.

Head vabariigi aastapäeva!

PS! Kui kedagi häirib, et Jeltsini monument on inimestest vanalinnas, siis meil on ka Pitka monument täitsa olemas ja tema oli Vabadussõja väga tähtis tegelane. Ja kui väga on vaja veel üht monumenti, siis võib ju minust selle teha ;).

22. veebr 2017

Konstantin Päts kui Vene agent. Trivimi Velliste kaitseb teda

Praegu on ülal Pätsi ausamba paigutamine Kuberneri aeda (Toompea lossi kõrval olevasse parki).
Mis olid Pätsi varjupooled, mis panevad mõtlema, et ehk on tema ausamba asukohaks sobilikum Tallinna Siselinna kalmistu, see kus on ka Aljoša (Kustunud tuli, Pronksiöö 2007 põhjustaja).

Kasutan siin ebakorrektselt, aga kas sisus eksingi?, Venemaad, kui kirjutan ajastu mõttes Nõukogude Liidust. Üheks lähtekohaks on Tallinna Televisioonis 21.02.2017. a eetris olnud Mõtleme taas, kus Trivimi Velliste diskuteeris ühe Pätsi vastasega. Vaadake seda saadet!

Pätsi huvitas Venemaa ja venemeelsus vägagi

Päts ajas 1920ndatel Venemaaga (Nõukogude Liiduga) kullaäri, kus pesi verise kulla puhtaks ehk aitas kaasa Venemaa kulla, millele oli kehtestatud läände müügi keeld, müügile läände, millega rahastas Venemaa tegevust. Ta olla saanud sellega võrdlemisi rikkaks.

Pätsil oli nähtavasti soov Venemaaga edaspidigi äri ajada. Nii et kui Päts kirjutas alla 1939. a-l baaside lepingule, oli tal ka lootus äri ajada. Miks poleks pidanud olema arvestades 20 aasta taguseid võimalusi?

Päts kehtestas Vabadussõjalaste koostatud ja rahva poolt vastu võetud põhiseaduse alusel kaitseseisukorra, millele andis nõusoleku ka piisavalt suur arv riigikogu liikmeid, mis justkui muutis otsuse seaduslikumaks. Eks muutiski, vähemalt selleks hetkeks. Kas ka sisuliselt oli õige? Riigikogu liikmetel oli arvatavasti omakasupüüdlik soov jätta oma suurus 100 liikmele, põhiseaduse järgi oleks tulevased valimised teinud selle koosseisu poole väiksemaks.

Päts jättis kaitseseisukorra pikemaks ajaks kehtima, kui oli vaja parteilaste vaheliste suhete normaliseerimiseks. Nimelt olid vapsid ja sotsid läinud omavahel käsipidi kokku. Ühel hetkel oli vapside liikumine ära keelatud, nende juht Artur Sirk mõrvatud ja pinged maha tõmmatud. Kaitseseisukord aga jäi. Kas siis oli põhjust? Ei näe, et oleks olnud.

Päts likvideeris vapside liikumise keelamisega sotside põhivaenlase. Aga ta jättis alles sotsid. Mis poliitikat ajasid sotsid? Nemad tahtsid Eestit liita Venemaaga (Nõukogude Liiduga). Oleks Päts lihtsalt likvideerinud vapsid, oleks võinud öelda, et ta soovis riiki rahu saada. Kuna ta aga toetas sotse, siis see näitab tema huvi Venemaaga sügavaid sidemeid omada.

Mingi võimalus lisaks eelnevale, mis kinnitab tema soovi, oli see, et teda võidi šantažeerida Venemaa poolt tema kunagiste äritehingute tõttu. Seega ta ühendas meeldiva kasulikuga, allus Venemaa šantaažile, tekitas ärivõimalused ja jättis mulje endast kui ohvrist.


Rahvale meeldis Päts. Tõesti?

Päts niisiis likvideeris vapsid. Vapsid seisid iseseisva riigi eest, kel on autoritaarsem juht, aga autoritaarsus oli siiski seotud riigikogu valimistega. Olgu öeldud, et Trivimi Velliste põhjendab Pätsi tegevust, et ta oligi autoritaarne juht, nagu rahvas tahtis, st rahvas sai tahtmise. Rahvas ei tahtnud kaitseseisukorra kui erandolukorra volitustega juhti igapäevaseks juhiks, vaid riigikoguga seotud autoritaarse(ma)t juhti. Rahvas valis põhiseadusega sellise korra.

Kas rahvas oli vaba oma arvamust avaldama, või kardeti, kuna vaba meedia oli maha surutud, ka oma arvamust avaldada? Seetõttu tulid Pätsi tervitama ainult tolleaegsed "sallijad"? Nii nagu eelmisel aastal (2016 Tallinnas) Saksa liidukantslerit Merkelit? Tõsi, eelmisel aastal oli ka Merkeli-vastane rahvas, kuna oli olemas ka alternatiivmeedia tugi. Aga oli ka julge erakond, keda pole veel suudetud ära keelata, EKRE, kes rahvast toestas ja organiseeris. Nii oli rahvas barrikaadidel Merkelit välja vilistamas. Vapsid olid aga keelatud Pätsi ajal ja temale vastu olev rahvas arvatavasti kartis.


Eesti mehed olid võitlusvõimetud Pätsi arvates

Trivimi Velliste väitis, et Poola oli just vallutatud. Samas on teada, et Soome oli vaba ja hoolimata mõne aasta pärast toimunud sõjast, jäi ikka vabaks. Osa territooriumi küll kaotas. Soome suutis jääda iseseisvaks. Miks Eesti sellist poliitikat ei valinud? Kas Pätsi erahuvid olid rahva huvidest tähtsamad? Nähtavasti.

Päts võis baaside lepingut allkirjastades justkui vaadata, et ega eestlastest enam võitlejat polnud.
Ta võis meie meeste võitlusvõimetust silmas pidada ka Nõukogude Liitu astumisavaldust allkirjastades (väidetavalt oli teda relvaga ähvardatud, ehk ähvardatigi). Velliste väitis, et Päts lootis Saksamaa abile. Kust need eestlased siis järsku võitlusvaimu oleks pidanud võtma, kui neil seda baaside lepingu ajal polnud?


Päts tegi eesti mehed võitlusvõimetuks. Või olid nad võitlusvõimelised hoolimata sellest?

Kas tõesti polnud eesti mehed võitlusvõimelised? Miks polnud? Kas seetõttu, et Päts oli vapside kuritegelikuks kuulutamisega tõmmanud eestlaste moraali alla? See oli hävitav löök. Kas seetõttu, et Päts oli vaikiva ajastuga (kaitseseisukorra rahvalik nimi) tõmmanud eestlaste moraali veel täiendavalt alla? Kedagi ei huvitanud enam võitlemine, oldi ängis. Mõnda nähtavasti huvitas, sest metsavennad olid, saksa poolele mindi hiljem huviga võitlema Venemaa vastu ja mitte huvist saada Saksa osaks.

Oleks tasunud soomlaste moodi vastu panna, esialgu diplomaatiliselt, aga mitte baaside lepingut sõlmides. Soomlased seda ei sõlminud. Miks meie pidime? Meil olid ju soomlastega suhted olemas, infot vast liikus.

Päts võis ka mõneti karta, aga teatud juhtudel tuleb olla lihtsalt julge, sest riik pole ta ainuomand. Vaikival ajastul, kuna sotsid võimutsesid, võis meedias olla pidevalt info, mis pooldas Venemaad. Olla ka meie riigi seisukoht olnud, et Venemaa on meie peamine partner. Kui Päts vaatas meediat, siis võis talle jääda mulje, et rahvas justkui toetab teda. Võib olla unustas ta ära, et ise ta selle olukorra meedias tekitas? Ärihuvid (ja venemeelsus) käivad üle soovist rahvast ja riiki iseseisvaks jätta.


Pätsi ärisidemed ja lootus äri ajada viis Eesti relvitustamiseni ja okupatsiooni

Päts seega ajas äri Venemaa riigistruktuuridega (või nendega seotud isikutega, verise kulla äri), hiljem likvideeris poliitikud, kes tahtsid Eesti jätta iseseisvaks (vapsid), samal ajal toetas poliitikuid, kellele meeldis, et Eesti liituks Venemaaga (sotsid), relvitustas eestlased (baaside leping) ja lõpuks vormistas Eesti Venemaa osaks (astumise Nõukogude Liitu).

Miks Päts ei proovinud Eestit jätta iseseisvaks? Sellise taustaga inimene, kuna ta oli Eesti esimene president tänases mõistes, isegi peaminister, siis on talle ausammas põhjendatud, aga selle asukohaks sobib Aljoša kui mõttekaaslase lähedus Tallinna Siselinna kalmistul.

PS! Huvitaval kombel toetab Trivimi Velliste Konstantin Pätsi, kes on seotud Venemaa toetamisega selle verise kulla ebaseadusliku pesemisega, ning nüüd 20 aasta eest toetas (vähemalt ei vaielnud vastu) oma erakonnakaaslast Mart Laari, kes tegeles rublaäriga (kes ise sõimas ja sõimab jätkuvalt venelasi) ja jälle oli seotud Venemaa võimuringkondadega (vaevalt et need asjast ei teadnud, kuigi Venemaa keskpank oli justkui vastu tehingule). Trivimi Velliste kohe oskab lemmikuid leida.

Postituste ajaline järjestus