Tallinna volikogu valimisprogramm 2013. a

Üldpõhimõtted.
Vahendaja. Avalik sektor vahendab vajalikke ülesandeid, mida erasektor vahendada ei suuda.
Täitja. Avalik sektor täidab vajalikke ülesandeid, mida erasektor täita ei suuda.
Aitaja. Avalik sektor aitab võimalusel ka teisejärgulistes ülesannetes, milles erasektor toime ei suuda tulla.

Koostöö erasektoriga.
Esmalt, kes pole erasektor. Siin all ei loeta erasektoriks eraõiguslikke ühinguid, mis kuuluvad Linna omandusse (nt TLT) või on olulise kontrolli all.

Eraektor on oodatud. Linn tervitab koostööd erasektoriga ning erasektori panust sotsiaal- jm avalike probleemide lahendamisel.
Eelkõige, aga mitte ainult, MTÜd, kes tegelevad inimeste sotsiaalhoolekandega, nt Oleviste kirik, Toidupank jt. Tänu neile jääb nii mõnigi euro linna- ja riigieelarvest toetusena väljamaksmata, kuna inimene saab kätte piisava abi.
Isikud, kes pakuvad teenuseid ning nende teenuste rahastamist või korraldamist on lihtsalt vaja vahendada. Endiselt on nendeks nt teedeehitus

Koostööst keeldumine. Monopoolses valdkonnas korraldab Linn tegevuse ise oma allühingute abil, nt TLT. Selleks, et välistada hindade tõusu, kuna konkurentsiamet pole suurem asi asjade korraldaja. Avalikud kogemused on olemas ka saarte praamiühendustega. Linn ei telli teenuseid ega toeta tegevust:
Monopol. Partneriks on monopoolne juriidiline isik või ettevõtja.
Oluline kallinemine. Partnerlus läheb oluliselt kallimaks, kui Linna enda vahenditega leiduv lahendus.

Haridus ja selle taseme tõstmine
Vähem on rohkem. Klassid ja rühmad koostada põhimõttel: mida nooremad lapsed, seda vähem on neid grupis.
Keskmine klassisuurus võiks lasteaed kuni 4 klassi lõpuni olla 10 õpilast, 9 klassi lõpuni 15 õpilast ning gümaasiumis 30 õpilast. Gümnaasiumisse tulevad inimesed vabatahtlikult ning nad on juba ise motiveeritud õppima. Kui aga ei ole motiveeritud, siis pole nende koht veel gümnaasiumis.
Hariduse taseme tõstmine.
Usuõpetus. Usuõpetus tuleb kõigisse Linna peetavatesse nö astmeharidusasutustesse. Usuõpetus on eelkõige väärtusõpetus. Pähe ei õnnestu seda kellelegi määrida, ka mitte lastele. Vastasel juhul poleks ka usuõpetus probleemiks. Kes peab usuõpetust probleemiks võib mõelda, miks praegune usuvaba kool kasvatab teisi peksvaid lapsi, torusiiliga kasse pesevaid lapsi ning kajakaid piinavaid ja põletavaid lapsi. Kooli praegune õppetöö korraldus on väärtuskasvatuses sedavõrd hakitud, et väärtusi kompleksina ei õpeta enam keegi. Usuõpetus on vajalik ka sulle, kes sa või kelle laps saab koolis kasvõi aeg-ajalt peksa füüsiliselt või hingeliseltki. Ennast hindav õpilane väärtustab ka haridust, mida ta omandab.
Hindamine. Õppimisel jälgida õpilaste toimetulekut õppeainetes ning nad suunata järelaitamisse vastavates õppeainetes. Õpilane saab aines hinde vaid siis, kui ta on seda hinnet ka väärt, mitte seda ei kingita. Tingimisi üleminekuid võib lubada jätkuvalt.

Linnaabi
Sotsiaalabi. Täiendavat toetust antakse inimesele, kes on nö aktiivne, st käib tööl ja/või koolis ja/või on juriidilise isiku juhatuses (sh seda asendavas vormis) või on muidu vabatahtlikuna kuskil ametis. Täiendava toetusega premeeritakse inimese aktiivsust, sest see suurendab võimalust inimesel väljuda abivajamise nõiaringist. Täiendava toetuse suurus: inimese toimetulekupiiri suurendatakse 20 % võrra ning tavapäraseid lisatoetusi suurendatakse 20 % võrra.
Sissetulekute hulka ei arvestata annetusi ega laene.
Sotsiaallaenud. Sotsiaallaenud olukorras, kus toetuse andmine pole enam mõtekas, aga soovitakse tagada inimese toimetulek senisel tasemel. Sotsiaallaene antakse juhul, kui toetusest ei piisa, aga inimesel on vaja kulutused katta. Nt korteriüürist või laenumaksest tekkiv vahe.
Laenu oletatavad tingimused
1. Laenu suurus: Vahe arvutamisel ei arvestata lisanduvat toetuseosa, st eeldatatakse, et inimene saab toetust ilma preemianormita.
2. Laenu puhul ei arvestata intressi.
3. Laenuväljastamise tasu on 2 % summalt.
4. Laen kestab 12 kuud.
5. Laenu antakse vajadusel ka eelmise sotsiaallaenu katteks.
6. Laenule üle 2000 € nõutakse tagatist kinnisvara vm vara näol. Kui tagatis hävineb, kahjustub, ei kao siiski laenunõue.
Linna roll pole olla tööandja.


Finantside kogumine

Annetused. Tallinna linn hakkab koguma annetusi oma eesmärkide täitmiseks. Eelkõige sotsiaalsete asutuste arendamiseks ja ülalpidamiseks, nt lasteaiad ja haiglad. Vajadusel luuakse nende juurde fondid, kus kui üldse, siis saavad tasu vaid tuluürituste korraldajad. Igapäevase juhtimise eest tasu ei maksta, see on vabatahtlik töö, inimese annetus sellesse valdkonda. Kas üldse luua eraldi fond? Koguda raha ja materjalid (kui tehakse remonti heategevuse korras) kohe vastava asutuse peale.
Maksulaekumised, riigilõivud jms
Maksutuludest kaetakse tegevused, mis ei ole annetuste poolt kaetud, täiesti või osaliselt. Maksud jm koormised (riigilõivud), mida on võimalik, vähendatakse seadmata samas ohtu funktsioneerimist. Tõstmist ei poolda. Oluline on saada piisavad maksulaekumised, mitte kõrged maksud. Laekumised aga saavad tulla ka madala maksukoormusega, sest kaovad ära kulud, mida kõrge maksukoormus kaasa toob. Kohalikele maksudele kehtestada maksuvabaosa.
Maksude ulatus peab vähenema, makse kergekäeliselt ei tõsteta. Makse pigem alandatakse. Kuigi populaarne on öelda, et mida laiem maksubaas, seda väiksem on iga maksumaksja kohustus, on see siiski tagurlik. Mida laiem on maksubaas, seda enam on vaja ametnikke iga baasiosa kontrollimiseks. See aga vähendab maksudest saadavat tulu. Olgu maksustatavat osa vähem, aga olgu see kontrollitav.
Maksude seas tuleb eelkõige lähtuda põhimõttest, et maksu määratakse seal, kus enam alternatiivsete lahendustega toime ei tulda. Väga vähesed maksud on tuluteenimiseks. Mõningad siiski on, sest kuskilt peab raha tulema.
Riigilõivud. Riigilõivustatud toimingute puhul nõustatakse isikuid, sh ettevõtjaid. Nt MTR registreeringute puhul, kas on vajalik selline tegevus registreerida. Ei hakata äärmuslikke või selguseta juhtumeid registreerima MTRs. Põhitegevusi muidugi. Üldiselt on Linn kiiresti registreerinud.

Transport

Teed-tänavad. Jätkatakse ja suurendatakse teede-tänavate remonti, et vähendada linnaelanike (ja külastajate) kaudset maksukoormust, mis avaldub autoremondi näol. Teed-tänavad peavad pidama vastu 10 aastat ning samaks ajaks on ehitajal garantiikohustus. Seda kohustust tagavad teede ehituse eest garantiiperioodil osakaupa tasutavad ehitusarve. Esitades keskpika nt pangagarantii (2-3 aastat, täpsemalt), on võimalik nende aastate eest saada raha kätte varem. Lühiajaline garantii aitab tagada, et ka garanteerija ei satu raskustesse. Pidevad remondid takistavad teede kasutamist ning tekitavad nende kasutajaile ja linnale remondiadministreerimise mõttes asjatuid pingeid ja kulusid.

Ühistransport. Hetkel pole kindel, kas see jääb tasuta või muutub tasuliseks. Hetkel on suund pigem validaatorite suhtes ja vastavalt järgmine: pigem kaotatakse validaatorid. Kui on kuupilet ostetud, siis validaatorit saab sõitja kasutada veendumaks, et ta on pileti ikka ostnud. Ta ei pea validaatorit üldse kasutama või siis vaid kord kuus pileti ostmiseks.
Tasuta ühistransport. Kui ühistransport jääb tasuta, siis validaatorid kaotatakse ära.
Kuutasuline. Kui muutub kuutasuliseks, siis validaatorid sisuliselt kaovad. Jäävad vaid kui üldse endale kindlustunde tagamiseks. Kuupilet maksab 1 euro ja kehtib järgmise kuu 15. kuupäevani, mil on palgapäevad juba olnud viimase 20 päeva sees. Riik nimelt maksab palku sama (jooksva) kuu lõpus.
Korratasuline. Valideerimiste kohustuslikuks jäädes muutub tasuliseks, et katta osaliselt (mitte täielikult) nende kulusid ning samas jätab inimesele mingigi loogika nende kasvõi osalisel piiksutamisel. Iga sõit maksab nt 1 sent. Kui inimene on teatud aja jooksul sõitnud vähemalt 1 euro eest, siis vormistatakse talle automaatselt kuupilet.
Kaardiga saab minna 1 kuu ulatuses nö miinusesse, st jääda võlgu. Kaardi laadimisel või tagastamisel vähendatakse lisanduvat summat või tagastatavat summat võla jagu.
Trahvid muutuvad 1 päevapalgasuuruseks. Need pole rahateenimise allikas.
"Validaatorid kaovad" tähendab, et need
1. monteeritakse lahti või
2. jäävad offlines tiksuma, st kord päevas laetakse neile info peale hajameelsetele või kindlustunde taotlejatele kontrollimise tarbeks.
Asi on selles, et ma ei tea, mis tingimustel validaatorid on hangitud ning kui suurt kasu neist tuleb. Võib olla, et validaatorid jäävad, aga siis ebaisikustatakse kaardid. Kaovad ka soodustused, sest nende administreerimine on kulukas ja ühes kuus 50-sendine soodustus pole eriti mõttekas.

Üldised haldusõiguslikud normid ja nende rakendamine, täitmise tagamine
Seadusi ja määrusi olgu vähem, aga need olgu rakendatud. Kui rakendatakse edukalt üldnorme, siis lahenduvad juba ka täpsustavate normide vajadused. Inimesed on üldiselt ausad ning saadakse aru, kus jooksevad piirid. Kui ka mõni astub üle piiride, las olla, kui just asi ei muutu äärmuslikuks.
Piirangute seadmisel tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas seda piirangut on vaja, kas ei piira juba liiga varakult inimeste tegevust. Suuniste (kohustuseta neid järgida) andmine võib alata varem. Kui siiski seatakse, siis vaadata üle, kas saab esmalt hakkama suunistega (liiklusmärgid, vestlused jms). Teatud juhtumitel lihtsalt jäetaksegi asi lahtiseks, aga trahve, sh sunnirahasid, ka ei määrata. Üks põhimõte on selline, et korduvat vales kohas teeületajat ei hakata vangi panema. Tene põhimõte: kui inimene eirab loodusseadusi, siis loodusseadused inimest ei eira. Ka kristlikud inimestevahelised suhted on osa loodusseadustest.
Trahvid. Trahvide osakaal ja suurused vähenevad, sest trahvid ei ole eelarve täitjateks vaid äärmuslikeks lahendusteks. Seetõttu ei tohi trahvivad ametid oma tegevuskulusid trahvidega tasa teenida. Peab kaduma motivatsioon trahve nö seaduse tähte taga ajades määrata, peab hakatama lähtuma inimlikust aspektist, et linn teenib isikuid ja iga isiku taga on lõpuks inimene.
Ametniku vabadus. Kui isikule on antud teatud valdkond vastutada, siis tal on seal valdkonnas ka nö vabad käed. Ta võib teha ka äärmuslikke otsuseid. Kuna aga inimene on ekslik, siis on õigus tema otsuseid põhjendatud juhtumitel kontrollida.
Linna esmane roll pole olla tööandja. Ametites, kus tugitegevused omavad liiga suurt osakaalu, nt maksukogumise protsess maksukogumisel, tuleb kaaluda töö restruktureerimist või töö lõpetamist.
Isik on vaba ning Linn töötab, et tagada isiku vabadust ja aidata tal oma vabadust realiseerida.

Avalikku melu põhjustanud linnaasutused
Tallinna Televisioon. Seda on kirutud, aga kui ta suudab hakata enam oma kulusid ise katma, siis on ta omal kohal. Ta on alternatiiv ülejäänud meediale. Seni küll kallutatud, aga siiski. Võib olla vähendada saadete hulka ning teha need sisukamaks. Seebioopereid pole aja. Võib kaaluda TTV asemel Linna eelarvest erakanali(te)s aja ostmist, et edastada spetsiaalselt Linna uudiseid või Linna toetatud saateid. Kui suudab toime tulla nö teleturg oma toodete reklaamimisega, siis peaks toime tulema ka Linn. Muidugi eelistaks, et ERR kui samuti maksumaksja rahastatav isik annab ise eetriaja, aga seda on ERRist palju tahta praeguse juhtimise korral.

Munitsipaalpolitsei. Selle ametkonna tegevusvaldkonnad tuleb üle vaadata. Eesmärgiks peab olema korrakaitses isikute toetamine ja ainult äärmisel juhul trahvimine.

Linnakinnisvara ja selle korrashoid

Munitsipaalhooned. Munitsipaalhooned (sh sotsiaalhooned) vajavad paremat järelevalvet. Kuna järelevalve ja korra tagamiseks on Linnas olemas turvaettevõtted, siis saab neilt osta seireteenust ning vajadusel reageerimisteenust. Muidugi seejuures lähtudes elanike vabadusest. St reageerima peab vaid avaliku korra rikkumisele, nt süstimised, ööbimised koridorides, muud liikumise takistused jm korra rikkumised. Eelkõige tuleb reageerida mõistlikult ja heatahtlikult nagu Linngi, sest antud juhtumil esindatakse Linna, kel on omad tegevuspõhimõtted.
Tulevaste munitsipaalelamute ehitamise asemel tuleb toetada erasektorilt üürimist. Kui inimesed jäävad pidevalt üüridega võlgu isegi sotsiaallaenude puhul, siis tagada neile koht munitsipaal­elamutes või -pindadel.
Lasteaiad jm munitsipaalasutused. Lasteaiad, koolid jm eagruppidega seotud asutuste ruumivajadus tuleb vaadata perspektiivis. Kui on näha, et vajadus kasvab ajutiselt, siis rentida vajalikud ruumid või üldse kasutada erasektori ettevõtjaid teenuste osutamisel. Erasektorit tuleb toetada, kuna nemad vastavad kõige otsesemalt isikute vajadustele.


Finantslahendused
Laenud, liisingud jm finantseerimisvahendid. Linn ei pelga võtta laenu, aga seda võetakse üksnes nii kauaks, kuni kestab selleks võetud objekt. Võib võtta lühemaks ajaks. Laenu ei refinantseerita, välja arvatud objekti kestuse lõpuni. Nt laen võeti tee jaoks 3-ks aastaks. Tee pidi kestma 4 aastat. 3 aasta möödumisel märgatakse, et toimetulekuks on vaja laenu pikendada. Pikendatakse 1ks aastaks, siis lõpeb teekestus ning loodetavasti hakatakse uut teed ehitama vajadusel uue laenuga.
Arveldusteenused. Vaadata üle Tallinna linna ja SEB pangaga jt pankadega sõlmitud lepingud. Korraldada ühishange leidmaks soodsaim arveldusteenuste pakkuja. Klient ei maksa kaardimakse eest lisatasu. Maksed linnale on võimalikult soodsad. 8. Isikute maksed igal viisil Linnale on teenustasuvabad. Pankadega sõlmitakse vastavad lepingud, kus Linn vajadusel maksab ise teenustasud. Linn kasutab pangakontoliikumise võimalusi ning vajadusel liigutab kontod soodsaimasse panka. Linn suure partnerina peab saama ka vastavaid soodustusi. Lisaks töötab Linn ka pankade kasuks sam moodi nagu teiste isikute kasuks.