Tüüptingimused iseenesest on head.
Tüüptingimus ei tohi seada teist poole tahtevastasesse olukorda
Minu arvates peaks tasakaalustama võlaõigusseaduse tüüptingimuste käsitlust.
Ühelt poolt on öeldud, et tüüptingimuse liigne kallutatus on tühine, samas
sideettevõtjad on mihklid selle peale, et reklaamivad välja teenuse ühtede tingimustega ja siis mjavascript:void(0)uudavad need ära viidates tüüptingimustele, millega sa lepingut sõlmides nõustusid. Oleks, et on hädavajalik muudatus, st nad ei paku enam sellistel tingimustel teenust, aga kui nad pakuvad endiselt, aga vanad selle teenuse tellijad viiakse sundkorras sisult teise paketti üle. Sellisel juhul on jama. Kui me tellime teenuse, siis me sõlmime lepingu teenuse osutamisele, mitte raha maksmisele. St kui sidefirma tõstab vanas paketis mingit hüve (mida ei ole kliendil vaja või veel hullem, nagu minu puhul lisaks mitte vajamisele: ta ei suuda tagadagi) ning samas loob juurde uue paketi, mis on sama, nagu vana pakett enne, lihtsalt soodsama hinna ja teise nimega, siis on kahtlane. Muidu ehk polekski muret, aga seotud olen ja ka teised on tähtajalise lepinguga, samas leping sõlmitakse ju mõistlikult võttes teenuse põhiselt ja sellest lähtuvast hinnast, mitte hinna põhiselt.
Olulise teabe avalikustamine klientidele
Lisaks veel teavitamine tüüptingimuste muudatusest - loogiline on, et saadetakse e-kiri, aga ei, pannakse kodulehele üles ning reklaamikampaaniasse. Minu arvates on koduleht ja reklaamiklipp pigem informatiivne kui siduv asukoht või viis teabe edastamiseks. Viisakas on oma kliendile saata kasvõi e-kiri, et muudatused on ees. Minu arvates on see elementaarne kurjasti lähenemine.
"Tehke teistele, mida te tahate, et teised teeksid teile" (Mt 7:12) - kõrgem mõte, kui eesti keel suudab edasi anda. Mõtted poliitikast, kristlusest ja muust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Anonüümsed postitused pole oodatud!