Kristluse erinevus teistest usunditest

Kristluse põhjaks on Jumala suveräänsus (ise/ainuotsustamise õigus).
Inimene peab saama aru, mis on Jumala algsed ideed, põhitõed ning selle alusel hindama Jumala antud reegleid. Kui Jumal pole põhitõde ise välja andnud, siis tuleb see Jumala antud reeglite alusel tuletada. Inimene peab seega selgeks saama Jumala tõed.

Jumal selgitab oma reegleid võimalikult inimesele arusaadavalt, aga inimene peab tegema ka ise pingutusi, et Jumalast aru saada. Kui tekib olukord, et inimene ei saa aru, siis peab inimene otsima, et mida Jumal sellega mõtleb, mõelda võib, mitte otsustama, et kuna mina aru ei saa, siis see mind ei huvita ja Jumal eksib. Samamoodi nagu koolis - õpetaja annab endast võimaliku, et õpilane saaks temast aru, aga kui õpilane aru ei saa, siis peab õpilane ise nägema vaeva ja õppima, uurima, et mida õpetaja öelda tahtis, kuidas ühed ja teised reeglid on omavahel seotud, mis on nö alusreeglid jms. Õpetaja on õpilasest targem antud valdkonnas, muidu poleks ju õpetajat vaja, õpilane teaks ise juba.
Jumal seega ainuisikuliselt paneb paika alused ja määrab mängureeglid, mille üheks osaks on inimese iseotsustamise õigus maa peal olles ja Jumala enda käitumine teatud olukordades ning vajadused, tarvilikud ja piisavad tingimused millegi lahendamiseks. Jumal paneb need paika enda loogikast lähtuvalt.

Teiste usundite põhjaks on inimese iseotsustamise õigus ja jumal peaks end väänama inimese järgi. Kui inimene aru ei saa, siis pole vaja täita ja jumalat ei pruugigi olemas olla. Õpilane õpetab õpetajat, mitte vastupidi. Muidu oleks imelik väita, et Jumala (kristliku jumala) nt vajadus Jeesus ohverdada inimeste pattude lunastamiseks, on ebaloogiline. See eeldab, et inimene peab ennast määrajaks, kuidas asjad peaksid käima, Jumala või jumala asemel. Kui võtta eelduseks, et Jumal paneb ise mängureeglid paika, ja püüda mõista, et miks just sellised, siis tekib loogika, millest ka inimene aru saab, kui ta vaid on nõus sellega leppima. Kahjuks on teiste usundite aluseks eeldus, et inimene on jumalast üle, st jumal peab end inimesele parajaks, mõistetavaks väänama ja inimese panus peab olema minimaalne jumala mõistmiseks.