Riik siin ja riik seal, riik kogub, käsib, poob ja laseb. Võtad midagi dramaatilist vastu, ette, oled kohe riigivastane, -vaenlane. Ma olen täheldanud, et riik peab end jumalaks.Kui nüüd aga oleks meil riigikirik (-kogudus), siis see tuletaks riigile meelde mitut, ja need on väga olulised, asjaolu:
- Riik ei ole jumal!
- Kirik ei ole jumal. Oleks Kirik jumal, siis saaks Riik vähemalt Kiriku vastu võidelda.
- Jumal, kes on jumal, on hoopis keegi hoomamatult suur, ilma igasuguste piirideta, samas mõõdutundlik aja ning koha suhtes. Ta on olnud enne algust ja on peale lõppu, tegelikult on kogu olemine Temas. Ta näeb kõike ja kontrollib kõike ja teab kõike. Kõik toimub Tema loal, Ta tahtis inimesele anda vabaduse ja andis, Ta võib igal hetkel selle pulli siin osaliselt ära lõpetada, lõpuks lõpetab selle pulli täielikult. Ta on vaimumaailmas, hoopis teisel tasandil, st lõikumine on keeruline, riigil on Talle ärapanemine keeruline. Riik kardab hoomamatut, samas reaalsete tagajärgedega tegelast.
- Jumal näeb kõikjal viibijana ka seda kilekotiga Riigile (loe: täpsemalt kartellierakondadele, kes peavad end riigiks) kolmandiku sulas maksmist ning Jumal ootab ka kõigilt osapooltelt oma kümnendikku.
- Riik saab aru küll, et siin tekib sulas maksjale küsimus, et aga millest tema peaks elama, kuna Jumal tahab kümnendikku ja Riik tahab ka kolmandikku sulas ja kindlasti kilekotis? Sulas maksja saab aru, et tuleb vist Riigi osa vähendada, Jumal on ju Riigist kõvem. Lisaks saab Riik aru, et peab ka oma osalt maksma kümnendiku ära. Riik tunneb, et tema osa väheneb ja iga hinna eest on vaja Jumal mängust välja tõrjuda.
- Riigi jaoks kõige hullem, Jumal on nõus, mitte ainult vaid kümnendiku eest, aga isegi krediidi peale, asju normaalselt ajama, kui hetkel pole maksta ja võib olla pole isegi surmahetkel. Tasaarveldus toimub siis Jeesuse Kristuse armu abil, kes teab, mis see on, teab, et tegemist on juba iseenesest ülimalt soodsa diiliga. Kusjuures summa suurusest ei sõltu normaalseks eluks vajaminevate tegevuste hulk. Soodne diil.
- Jumalat uskudes läheksid asjad ise korda ning Riigil poleks siin midagi otsustada. Seega Riik ei saaks enam muhvigi, natuke tegevuskuludeks ikka, aga kilekotist võib suu puhtaks pühkida.
- Seetõttu, et oma staatust ja raha säilitada, üritataksegi maffia kombel jätta muljet, nagu Riik (loe endiselt: kartellierakonnad) on kõige tähtsamad ning seetõttu püütakse Riigikirikut kõrvale tõrjudes kõrvale tõrjuda ka Jumalat. Jumalat eitada ning mängida ise jumalat. Mingi aeg see õnnestub, aga Jumal tahab oma osa saada ning mitte vaid rahas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Anonüümsed postitused pole oodatud!