Naistearstid kurdavad naiste tervise üle, kui nad ei saa last tappa.

Naistearstid kurdavad naiste tervise üle, kui nad ei saa last tappa. Kui haige peab olema selliseks seisukohavõtuks? Minu tervis kannatab, kui ma ei saa teist inimest tappa! Kes käskis jalad laiali ajada? On aegade hämarusest teada, et selline "mõnu" maksab teinekord "kallist hinda". Kui ikka last kindlasti ei taha, siis hoia jalad koos. Sama ka meestel - hoia naisest eemale, kui last kindlasti ei taha.

Muidu pead olema valmis loodusseaduse täitumiseks: lapseks. Sinu mõnu ei ole teise elu hinnaks. Kui on, siis tapame edaspidi aborti teha soovijad (nii mõrvarlikud emad kui ka isad) ära ning jätame lapsed alles. Küll me nad ühise rahastuse kaudu üles kasvatame, liiati kui imikute adopteerida soovijaid on hulgim. Elud elu vastu. Lapse ilmale toomine ei tapa kedagi. Erandjuhtumitest, kus ema elu on sünnituse tõttu ohus, pole mõtet halada, kuna nendest praegu jutt ei käi. Reegel on mugavus ja vastutamatus.

Mida võib veel öelda: me kasvatame ühiskondlikult lapsi. Id-kaardi järgi nagu oleks juba täiskasvanu ammu, aga laps mis laps. Mõni saab lapse ka, aga laps saab siis lapse. Nähakse end ohvrina, mitte oma kohustust. See on ka laialt levinud me ühiskonnas - kurta, et peab tööl käima, mitte ei nähta seda võimalusena ja kohustusena enda elu eest vastutust võttes ehk vajalikku raha teenides. Vastutustunne oma tegude eest 0. Kannatad ise, ok, oma valik, aga teisi kannatama panna...

Kus on lastearstid, kes laste elude eest lausa, mitte vaid tervise, eest võitlevad?

Minu arvates on naistearstid kutseka lõpetanud inimesed, kellele on mingid oskused selgeks õpetatud, aga ideed seal taga küll mitte. Naistearstide valdkond on ainus valdkond minu teada arstiteaduses, kus korraga käib võitlus 2 elu eest. Selles valdkonnas tegutsejad peavad olema ülima eetikaga. Tavakirurgias võideldakse patsiendi eest, sest elu peab hoidma ja päästma. Naistearstinduses aga tapetakse elu. Silmagi pilgutamata. Ei mingit mõlema elu eest võitlemist. Kuna vaadatakse oma nimes sõna "naine", siis seal mõtlemine peatub. Võib-olla peaks olema eostunu- ja emaarstid, siis ehk jõuab kohale, ema ei saa olla lapseta ja laps on olemas - võitlema peab mõlema eest.

Kui kurdame, et lastekodude süsteem on halb, siis kes selle halvaks on teinud? See sama riik, need samad sotsid, kes on läbi aegade meil valitsuses olnud, ja teatavasti ma pean sotside all silmas palju laiemat punti kui Sde - sisuliselt kõiki hetkel olemasolevaid erakondi peale Ekre - ehk mõni tundmatu või unustusehõlma vajunud väike jääb välja. Tuletan uuesti meelde - imikuid tahetakse väga adopteerida ning ka suuremaid ollakse nõus adopteerima, aga see sama lastekaitse, kes meelsasti lubab homodel lapsi adopteerida, takistab adopteerida nt üksikvanemal - kus see lapse eest suure hoole kandmine on? Kus parem ja tuleviku mõttes tervislikum on kasvada - lastekodus või üksikvanema juures? Mõlemad üldjuhul annavad mõista, et lapsesaamiseks on vaja mõlemat - ema ja isa, naist ja meest. Ainus, kes seda mõista ei anna, kes otseselt vastu töötab, on homopaar - naised ja mehed omavahel. Laps aga peab saama kasvada täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks oma võimete järgi.

Kes seisab terve mõistuse ja laste eest?