Riik toob sihilikult sisse kurjategijaid

Tõlk Omari lugu on juba mitmeid kordi olnud eetris. Omar taotleb ametlikult pagulasstaatust Eesti Vabariigilt, aga meie blokeerime. Ta olevat pärit turvalisest keskkonnast.

Samas võtab meie riik vastu kes-teab-kust tulnud "pagulased". Pole probleemi. Ületavad aga vapralt riigipiiri, nende esimene, saate aru, esimene kontakt Eesti Vabariigiga on seaduserikkumine. Nad ei läbi passikontrolli, vaid tulevad mujalt üle. Kas me käime võõras riigis (va Schengen) muud teed pidi, kui passikontrollipunkti ehk piiriületuspunkti kaudu? Ei käi, sest me austame seadust. Nemad tulevad, nad ei suvatsegi passikontrolli läbida. Nad on oma passid hävitanud või muul viisil hüljanud. Meie võtame nad vapralt vastu.

Seadusetäitjaid me ei võta vastu, aga seaduserikkujad võtame vastu. Miks? Vastus on arvatavasti hämmastavalt lihtne ja õõvastav - meie riik tahab kehtestada totaalkontrolli oma elanike üle. Kuidas sa ikka kehtestad totaalkontrolli, kui pole kurjategijaid riigis. Lihtsam on seda põhjendada, kui riigis on kurjategijad ja neid on massiliselt. Inimesed on tunnetanud ohtu ja lausa nõuavad ise turvalisustaseme tõstmist. Siis tullaksegi "päästma" ja kuna muud targemat "ei suudeta" välja mõelda, tegelikult pole tahtmist, siis kehtestatakse totaalkontroll. Riik seab sihilikult oma elanikud ohtu, et siis aina enam kontrolli kehtestada. Kedagi ei koti hädaliste aitamine, see on lihtsale sotsile ja reformikale välja mõeldud vabandus, tähtis on oma võimu suurendamine. Kavalalt tehakse seda.

Võimuiha. Lihtne võimuiha. Rahast ei piisa, võimu on vaja. Aina enam ja enam, sest rahuldusenäidik on piirajasse aetud, keskmine võimuiha tase on tõusnud, seetõttu tuleb võimu suurendada ja suurendada.