Riik järgib Eesti pankroti head tava: kandi varad minema ja viivita pankrotiga

Estonian Air on kuulutanud välja, et ta on pankrotis, kuna pole võimeline riigile ebaseaduslikult antud abi tagasi maksma. Miks pole Estonian Air pankrotiavaldust esitanud?

Miks peavad töötajad esitama Estonian Airi suhtes pankrotiavalduse, närve kulutama? Estonian Air ei kavatse ju praegu ise lillegi liigutada, et kohustusi välja maksta? Kui riik tahab pankrotti, siis peaks ta ise nõudma EA pankrotti suurima võlausaldajana. Kui aga ei taha, siis piisaks, kui riik oma riigiabinõude täitmise nõudega viivitaks, esitaks täiendava maksetähtaja või teataks loobumisest saada esmajärjekorras oma nõue rahuldatud, kuni ülejäänud võlausaldajad (sh riik maksuameti näol, et see ei hakkaks kontosid arestima) on omad nõuded saanud rahuldatud. Siis saab rahulikult ettevõtte pankrotti lasta, kusjuures kaotajaks jääb riik koos SAS-ga.

Esmapilgul tundub ainukese mõistliku lahendina EA pankrott välja kuulutada, st Palmer esitab avalduse kohtusse, asub ametisse pankrotihaldur, kes on kindlasti soodsam asjaajaja, kui seda Palmer on (me ei taha ju lennukeid uude üle viia, et pole ettevõtte, st ka riigiabi üleminekut). Avalikkuses välja käidud info alusel ka peab seda tegema.

Vastasel juhul annab riik taaskord eeskuju erasektorile, kuidas pankroti korral on õige toimida. Riigi senised õppetunnid: 1) pankrotti ära välja kuuluta, kuigi on vajadus 2) enne pankrotti laskmist kandi varad ja töötajad teise firmasse üle (praegu tõsi, on see alles algusjärgus ja räägitakse midagi kõigi võimalusest neile personali rentida, ehk ka lennukeid jm tehnikat ning süsteeme?). Igatahes liinid on alustuseks põhilise aktsionäri uue firma poolt üle võetud ning väidetavalt jätkatakse vana firma strateegiat.

Hiljem lisatud. Kuna ei kuulutata, siis tõenäoliselt püütakse tarnijatele võlad ära maksta, et riik oleks usaldusväärne partner nende silmis, et need uue firmaga ilusti jätkaksid, ning töötajad jäetakse pankrotipessa mitmeks kuuks ootele töötukassa õlule (sest milleks me töötukassa siis lõime, onju?).

Need mõlemad eeskujud on just sellised, mida, kui ma maksundust õppisin, just väga pahaks peeti (maksu- ja tolliameti poolt, nii et mitu satsi juhtumeid kasvõi riigikohtusse välja läks ja ka võideti), kuna halvendab konkurentsiolukorda. Huvitav, kas on võetud õppust erasektorist ja nenditud, et nii siiski on õige? Mis edasi, kas varsti hakkab mõni minister OÜtama (riigikohtu lahendite mõttes)?