Paksud riided selga ja õigust taotlema

Venemaale koha kätte näitamiseks üks koht on temalt gaasiostmise peatamine. Meile see tähendab mõningast ebameeldivust, aga meil on õnneks mingid gaasivarud olemas. Samas ei kannata gaasivarude lõppemise või mittekasutamise tõttu kõik inimesed ja ettevõtted, vaid need, mis on gaasi peal. Paljude kodud vähemalt on aga puu- või muude küttelahenduste peal. Tallinnas köetakse prügiga kauglahendusena. Hätta jäävad väiksemates kohtades olevad gaasiga kütjad, sh ettevõtjad.

Külma ei jää väga paljud ning selle ajutise külma saab üle elada elektrikütet tõstes ning üllatus, üllatus, lihtsalt paksemad riided selga pannes ka kodutingimustes. Mis aga juhtub? Võib arvata, et juba poole talve peal Venemaa annab järgi, sest tal kaovad sissetulekud gaasimüügilt ning kuna on toimunud olulised tegelikud järeleandmised, siis võib tasapisi hakata jälle gaasi ostma. Arvestades Venemaa turu piiratust, siis võib olla ongi mõtekas mõnel ettevõttel minna puhkusele kevadeni. Arvan, et selleks me võime kannatad küll, et õiglus maailmas võidule pääseks. Elan ise samuti paneelikas, kuigi tõsi, mind vist köetakse prügiga, nii et räägin nö mugavustsoonis olles, samas olen talunud mittetöötavat küttesüsteemi pikalt-pikalt ja tean, mida tähendab kütmine elektriga keset sügavat masu-aega.

Elagem teiste kannatustele kaasa ja nüüd peaks meie ühiskond olema juba eriti salliv.