Alkohol ja tubakas hoidku end muust kaubast eemale

Paljudele on jäänud mulje, nagu alkohol-tubakas on normaalne igapäevane toode, mis ei kahjusta mitte kedagi. Kõik saavad sellest kasu. Alkohol-tubakas on otsekui päästenöör, mis päästab väikesed kauplused, aga ka suured, pankrotist nagu imeväel (joodikuid ju ikka leidub, aga sellest kõvasti ei räägi praegu, sest muidu peetakse ehk mindki joodikuks). Seetõttu võtab alkohol aina suurenevaid pindu ning aktsiise, sest ühelt poolt me päästame kaupluse ning teiselt poolt riigi.

Mina arvan, et see päästenöör kerib end vägagi jõhkralt ümber tarbija kaela, seob end nagu võluväel puuoksa külge, millel tarbija istub ning viskab tarbija oksalt alla...
Me kahjuks ei saa sellest aru. Liiga palju on Eestis inimesi, kes on justnimelt sellised tarbijad, nagu ma varem mainisin. Neile see nöör meeldib, kena selline, no kindel vähemalt.

Meil on vaja tekitada arusaam, et alkohol-tubakas, need pole sellised kaubad, mis on ohutud, vaid just nimelt ohtlikud kaubad. Nõmedad vähemalt. Nendest kaupadest saavad kasu tänasel päeval vaid lülid, mis viivad selle kauba tarbijani. Tarbija juba... no vaata ülalt.

Ma ei taha siinjuures vastandada kaupmehi tarbijatele, aga kaupmehed on oma käitumisega selle minu arvates ise esile toonud. Kui aga oleks kõik korras, siis ma vaevalt sellist juttu üldse kirjutaksin.

Ma igaks juhuks mainin ära, et mu käsitlus ei kaasa erandjuhtumeid, kus tõesti on tegemist viinakompresside, erandlikuma sündmuse jms-ga, millest iga normaalne inimene saab aru. Selleks, et neis toodetes tekitada vastikust, tuleks teha reegel, kus alkoholi-tubaka müügitulust (tavakeeles käive) ei tohiks katta muid kulusid, kui vaid neid, mis kaasnevad konkreetselt nende toodete müügiga. Ülejäänud kulud peavad olema kaetud ohutute kaupade müügist. Nii et alkoholi-tubaka müük peab saama väga tulusaks tavatoodete hinnakorrektuuri (kas siis üles või alla, näitab elu) arvel, et inimesed saaksid aru – alkohol-tubakas ei too tarbijale mitte mingit kasu. Kuna tegemist on alkoholi puhul aeg-ajalt ka nö kasuliku tarbimisega, siis sellest 1 % võiks minna ka teiste kulude katteks. Reeglina aga ei tohiks alkoholist teisi kulusid katta. Muidu jääb edaspidigi ekslik mulje, nagu alkohol-tubakas oleks päästja ning päästaks lisaks riigile ka lihtinimese toidukorvi. Selline suhtumine peab muutuma, sest alkoholi-tubakat ei tohi õilistada.

Isiklikult arvan, et nii mõnigi suurkaupluski paneks uksed kinni, sest madala hinnaga müüki saab teha vaid piiratud ulatuses, nii et kasumisse jõuaks. Ülejäänud peavad hakkama hinda tõstma ning teenima mingi lisaväärtuse pealt – lähedus, väiksus nt omakülapood vms. Samas teisalt see kaotaks käärid suurte ja väikeste kaupluste vahel, kaotaks olukorra, kus väikesed kauplused ostavad oma kauba suurtest. Hinnad ühtlustuksid. Töötajaid oleks vähem vaja, sest poleks põhjust kauplust lahti hoida. Töötajad saaksid puhata ning ei oleks väsinud, ei peaks jooma ega suitsetama tööst tulnud ülepinge pärast.

Saavad tekkinud vabast ajast keskenduda oma perele, ise asju sisse teha ning seeläbi väheneksid mõttetud kulutused. Saaks tegeleda väikeettevõtlusega isegi. See pole nii raske, võtta ning teha natuke midagi kõrvalt. Ettevõtlus pole suured hooned, tehased, bürood. Meie riik ei ole nii rikas, et suudaksime ja peaksime ülal pidama nt lasteaedu aga ka koolide pikapäevarühmi ning politsei lasteosakondi puhtalt selle pärast, et vanematel pole aega oma lastega tegeleda, või ei viitsiks.

Soovin meile kõigile mõistlikkust ning kui me pole selliste lahendustega nõus, siis mõelgem – ehk peaks lausa narkootikumid – kanepi, heroiini, kokaiini jms samuti kauplustesse lubama – saaks ju veel suuremat kasumit, toiduhinnad veelgi väheneksid, kauplused saaksid veel kauem avatud olla jne jne