Konstantin Päts kui Vene agent. Trivimi Velliste kaitseb teda

Praegu on ülal Pätsi ausamba paigutamine Kuberneri aeda (Toompea lossi kõrval olevasse parki).
Mis olid Pätsi varjupooled, mis panevad mõtlema, et ehk on tema ausamba asukohaks sobilikum Tallinna Siselinna kalmistu, see kus on ka Aljoša (Kustunud tuli, Pronksiöö 2007 põhjustaja).

Kasutan siin ebakorrektselt, aga kas sisus eksingi?, Venemaad, kui kirjutan ajastu mõttes Nõukogude Liidust. Üheks lähtekohaks on Tallinna Televisioonis 21.02.2017. a eetris olnud Mõtleme taas, kus Trivimi Velliste diskuteeris ühe Pätsi vastasega. Vaadake seda saadet!

Pätsi huvitas Venemaa ja venemeelsus vägagi

Päts ajas 1920ndatel Venemaaga (Nõukogude Liiduga) kullaäri, kus pesi verise kulla puhtaks ehk aitas kaasa Venemaa kulla, millele oli kehtestatud läände müügi keeld, müügile läände, millega rahastas Venemaa tegevust. Ta olla saanud sellega võrdlemisi rikkaks.

Pätsil oli nähtavasti soov Venemaaga edaspidigi äri ajada. Nii et kui Päts kirjutas alla 1939. a-l baaside lepingule, oli tal ka lootus äri ajada. Miks poleks pidanud olema arvestades 20 aasta taguseid võimalusi?

Päts kehtestas Vabadussõjalaste koostatud ja rahva poolt vastu võetud põhiseaduse alusel kaitseseisukorra, millele andis nõusoleku ka piisavalt suur arv riigikogu liikmeid, mis justkui muutis otsuse seaduslikumaks. Eks muutiski, vähemalt selleks hetkeks. Kas ka sisuliselt oli õige? Riigikogu liikmetel oli arvatavasti omakasupüüdlik soov jätta oma suurus 100 liikmele, põhiseaduse järgi oleks tulevased valimised teinud selle koosseisu poole väiksemaks.

Päts jättis kaitseseisukorra pikemaks ajaks kehtima, kui oli vaja parteilaste vaheliste suhete normaliseerimiseks. Nimelt olid vapsid ja sotsid läinud omavahel käsipidi kokku. Ühel hetkel oli vapside liikumine ära keelatud, nende juht Artur Sirk mõrvatud ja pinged maha tõmmatud. Kaitseseisukord aga jäi. Kas siis oli põhjust? Ei näe, et oleks olnud.

Päts likvideeris vapside liikumise keelamisega sotside põhivaenlase. Aga ta jättis alles sotsid. Mis poliitikat ajasid sotsid? Nemad tahtsid Eestit liita Venemaaga (Nõukogude Liiduga). Oleks Päts lihtsalt likvideerinud vapsid, oleks võinud öelda, et ta soovis riiki rahu saada. Kuna ta aga toetas sotse, siis see näitab tema huvi Venemaaga sügavaid sidemeid omada.

Mingi võimalus lisaks eelnevale, mis kinnitab tema soovi, oli see, et teda võidi šantažeerida Venemaa poolt tema kunagiste äritehingute tõttu. Seega ta ühendas meeldiva kasulikuga, allus Venemaa šantaažile, tekitas ärivõimalused ja jättis mulje endast kui ohvrist.


Rahvale meeldis Päts. Tõesti?

Päts niisiis likvideeris vapsid. Vapsid seisid iseseisva riigi eest, kel on autoritaarsem juht, aga autoritaarsus oli siiski seotud riigikogu valimistega. Olgu öeldud, et Trivimi Velliste põhjendab Pätsi tegevust, et ta oligi autoritaarne juht, nagu rahvas tahtis, st rahvas sai tahtmise. Rahvas ei tahtnud kaitseseisukorra kui erandolukorra volitustega juhti igapäevaseks juhiks, vaid riigikoguga seotud autoritaarse(ma)t juhti. Rahvas valis põhiseadusega sellise korra.

Kas rahvas oli vaba oma arvamust avaldama, või kardeti, kuna vaba meedia oli maha surutud, ka oma arvamust avaldada? Seetõttu tulid Pätsi tervitama ainult tolleaegsed "sallijad"? Nii nagu eelmisel aastal (2016 Tallinnas) Saksa liidukantslerit Merkelit? Tõsi, eelmisel aastal oli ka Merkeli-vastane rahvas, kuna oli olemas ka alternatiivmeedia tugi. Aga oli ka julge erakond, keda pole veel suudetud ära keelata, EKRE, kes rahvast toestas ja organiseeris. Nii oli rahvas barrikaadidel Merkelit välja vilistamas. Vapsid olid aga keelatud Pätsi ajal ja temale vastu olev rahvas arvatavasti kartis.


Eesti mehed olid võitlusvõimetud Pätsi arvates

Trivimi Velliste väitis, et Poola oli just vallutatud. Samas on teada, et Soome oli vaba ja hoolimata mõne aasta pärast toimunud sõjast, jäi ikka vabaks. Osa territooriumi küll kaotas. Soome suutis jääda iseseisvaks. Miks Eesti sellist poliitikat ei valinud? Kas Pätsi erahuvid olid rahva huvidest tähtsamad? Nähtavasti.

Päts võis baaside lepingut allkirjastades justkui vaadata, et ega eestlastest enam võitlejat polnud.
Ta võis meie meeste võitlusvõimetust silmas pidada ka Nõukogude Liitu astumisavaldust allkirjastades (väidetavalt oli teda relvaga ähvardatud, ehk ähvardatigi). Velliste väitis, et Päts lootis Saksamaa abile. Kust need eestlased siis järsku võitlusvaimu oleks pidanud võtma, kui neil seda baaside lepingu ajal polnud?


Päts tegi eesti mehed võitlusvõimetuks. Või olid nad võitlusvõimelised hoolimata sellest?

Kas tõesti polnud eesti mehed võitlusvõimelised? Miks polnud? Kas seetõttu, et Päts oli vapside kuritegelikuks kuulutamisega tõmmanud eestlaste moraali alla? See oli hävitav löök. Kas seetõttu, et Päts oli vaikiva ajastuga (kaitseseisukorra rahvalik nimi) tõmmanud eestlaste moraali veel täiendavalt alla? Kedagi ei huvitanud enam võitlemine, oldi ängis. Mõnda nähtavasti huvitas, sest metsavennad olid, saksa poolele mindi hiljem huviga võitlema Venemaa vastu ja mitte huvist saada Saksa osaks.

Oleks tasunud soomlaste moodi vastu panna, esialgu diplomaatiliselt, aga mitte baaside lepingut sõlmides. Soomlased seda ei sõlminud. Miks meie pidime? Meil olid ju soomlastega suhted olemas, infot vast liikus.

Päts võis ka mõneti karta, aga teatud juhtudel tuleb olla lihtsalt julge, sest riik pole ta ainuomand. Vaikival ajastul, kuna sotsid võimutsesid, võis meedias olla pidevalt info, mis pooldas Venemaad. Olla ka meie riigi seisukoht olnud, et Venemaa on meie peamine partner. Kui Päts vaatas meediat, siis võis talle jääda mulje, et rahvas justkui toetab teda. Võib olla unustas ta ära, et ise ta selle olukorra meedias tekitas? Ärihuvid (ja venemeelsus) käivad üle soovist rahvast ja riiki iseseisvaks jätta.


Pätsi ärisidemed ja lootus äri ajada viis Eesti relvitustamiseni ja okupatsiooni

Päts seega ajas äri Venemaa riigistruktuuridega (või nendega seotud isikutega, verise kulla äri), hiljem likvideeris poliitikud, kes tahtsid Eesti jätta iseseisvaks (vapsid), samal ajal toetas poliitikuid, kellele meeldis, et Eesti liituks Venemaaga (sotsid), relvitustas eestlased (baaside leping) ja lõpuks vormistas Eesti Venemaa osaks (astumise Nõukogude Liitu).

Miks Päts ei proovinud Eestit jätta iseseisvaks? Sellise taustaga inimene, kuna ta oli Eesti esimene president tänases mõistes, isegi peaminister, siis on talle ausammas põhjendatud, aga selle asukohaks sobib Aljoša kui mõttekaaslase lähedus Tallinna Siselinna kalmistul.

PS! Huvitaval kombel toetab Trivimi Velliste Konstantin Pätsi, kes on seotud Venemaa toetamisega selle verise kulla ebaseadusliku pesemisega, ning nüüd 20 aasta eest toetas (vähemalt ei vaielnud vastu) oma erakonnakaaslast Mart Laari, kes tegeles rublaäriga (kes ise sõimas ja sõimab jätkuvalt venelasi) ja jälle oli seotud Venemaa võimuringkondadega (vaevalt et need asjast ei teadnud, kuigi Venemaa keskpank oli justkui vastu tehingule). Trivimi Velliste kohe oskab lemmikuid leida.