7. apr 2020

Saarlaste arvud on veelgi lootustandvamad Eesti vabastamiseks (varem kui 9. mail 😀)

Kuna Saaremaa on vÀike vald, samas kÔrgeima nÀiduga 10 000 inimese kohta, siis selle vÔib vÔtta mustima stsenaariumi aluseks.
---
Ehk siis natuke intensiivravinÀitajatest, mille pÀrast on ehk kÔige rohkem muret.

KÔiki 65+ pensionÀre on u 7100 inimest (2019. a statistika Statistikaametist). Eeldame, et riskigrupi liikmeid (nooremaid) on veel 900, st kokku on riskigrupis 8000 inimest.

Senine nakatumisstatistika on 155 inimest (118 inimest 04.04)(http://www.kadi.ee/koroonamonitor/?p=graafikud) ja eeldame, et kÔik intentsiivis olijad (12 inimest, Postimehe koroonablogi) on saarlased. St intensiivimÀÀr on 12/155*100%=8%.

Kokku satuks intensiivi maksimaalselt 620 riskiinimest. Seisud 07.04 seisuga. Seisuga 04.04 sattunuks 1400.

Praeguste testide jĂ€rgi vĂ”ib öelda, et kindlasti pole testitud kĂ”iki pensionĂ€regi. Lisaks vĂ”ib oletada, et paljudel on siiski mingi kĂŒlmetushaigus kĂŒljes, nii et ehk on ka koroonasse haigestunute mÀÀr 10x kĂ”rgem. Mis tĂ€hendab, et neile on see koroona... nohu. Kui aga gruppi suurendada targutades, et ega kĂ”ik siis saarlased ole, siis intensiivimÀÀr langeb veelgi - ega sellest intensiivravil olijaid juurde ei tule tĂ€nase pĂ€eva statistikasse (Jumal tĂ€natud!).

Mis tĂ€hendab, et maksimaalne intensiivivajadus (hingamistugi) on 62 inimesel korraga. Jutu jĂ€rgi riigil on 100-120 intensiivikohta (riigi pressikonverentsid), aga hingamisaparaate on palju rohkem. See kohtade arv peaks meie riigis ka halvimal juhul olemas, st vaba, olema, et korraga tĂ€ita. Samas on ebareaalne, et viimase saba saabudes esimesed juba poleks intensiivist vĂ€ljunud. Haiglakohti on meil palju rohkem ja vajadusel saavad kergemate nĂ€itajatega haiglasse paigutatud ka hingamisaparaati jagada.

Mis aitab hingamisraskuste osas kĂ”ige enam? Rahu, julgus ja vĂ€rske Ă”hk. Kui vĂ”tta abiks minu plaan suunata saarlaste riskiinimesed kĂ”ik mandrile (et kĂŒlla ei saaks tulla, kui seda nii ohtlikuks peetakse) metsade vahele vĂ”i ka veeÀÀrsetesse hotellidesse, majutusasutustesse, siis on isegi haigetele inimestele tagatud hapnikuga hea varustatus (loodus on parim tugi kunstliku jĂ€rel tĂ”enĂ€oliselt, eriti kui on veel mĂ”nus seltskond, loengud ja mure Ă€raelamise eest kannab riik, mis aitab hoida immuunsĂŒsteemi tugevamana). VĂ”ite ju lektoreid ja hotelli personali igapĂ€evaselt kontrollida, kui soovite, lisaks haigusnĂ€htudega riskiinimestele.

Miks Ida-Virumaa peaks LasnamĂ€est jm Tallinnast ohtlikumaks kujunema? Hirmu kĂŒlvatakse. Siiani on seda kĂŒlvatud ja kĂŒlvatakse edasi. Meedia tahab klikke ja teadlased ning valitsus au-kuulsust. Ekre ja oravad? Kesk ja oravad? On neil lĂ”puks enam mingit erinevust? Ma mĂ”tlen suhtumises rahvasse. Midagi veel on, aga nagu oli Orwelli Loomade farmi lĂ”pp, siis lĂ”puks ei olnud enam mingit erinevust inimeste ja sigade vahel. Sigadele hakkas meeldima see inimeste elu liiga palju. LĂ”puks vĂ”ib ju Ida-Virumaa riskiinimesed samuti viia ĂŒle Eesti hotellidesse Ă€ra, kui liiga suureks risk lĂ€heb, kuigi tĂ”si, seal ainuĂŒksi pensionĂ€re 4 korda rohkem. Kel elu armas, istub kodus. Kes aga ei karda, temaga pole probleemi.

LĂ”ppkokkuvĂ”ttes pole kogu sel paanikal mĂ”tet. Ei ole sel valitsusel vastutustunnet oma rahva ees, et laenud tagastada ja kĂŒlvata see mĂ”nikĂŒmmend miljonit (paari kuu jagu majutust) saare pensionĂ€ride loodusisolatsiooni. Kalkulatsioonid leiab siit.
Lisanduvad transport, kruiisid ja lektorid.

Meie riik pole nii Ă€ge, et meile reset andestataks. Meie peame selle laenu vĂ€hemalt mingil mÀÀral tagastama ja pigem rohkem, aga Itaalia vĂ”ib kĂŒll pÀÀseda - too big to fail. Lisaks on hĂ€iriv, et Martin Helme ronis kohe euronisa otsa.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

AnonĂŒĂŒmsed postitused pole oodatud!

Postituste ajaline jÀrjestus