17. apr 2013

Homod sallivad vaid vaikivat arvamust

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tuli alljärgnev teadaanne. Õnneks lõppes kõik hästi ning SA saab tegevusega edasi minna veelgi kindlamalt.

Homoradikaalid esitasid politseile kaebuse ja nõuavad meie kui kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” eestvedajate vastu menetluse alustamist, süüdistades meid karistusseadustiku §-le 151 tuginedes ühiskondliku vaenu õhutamises.

Tõenäoliselt ei ole see uudis Teieni jõudnud, sest peavoolu ajakirjandus on selle pea täielikult maha vaikinud – olgugi et saatsin asjakohase pressiteate kõigile suurematele lehtedele ja ka Rahvusringhäälingule.

Seda olulisem on, et loeksite minu kirja hoolikalt läbi ja edastaksite selle ka võimalikult paljudele sõpradele-tuttavatele, et homoradikaalide püüdlused ja meetodid saaks avalikult teatavaks.

Tegelikult esinesid homoradikaalid juba ligi kuu aja eest ähvardusega meile õiguskaitseorganid kallale ässitada (vt “Seksuaalvähemused pöörduvad politseisse: allkirjakampaania õhutab vaenu” , Postimees, 16.03), ent nüüdseks on see ähvardus ka ellu viidud.

Nii on leidnud kinnitust, et need radikaalselt meelestatud isikud ja huvigrupid tõepoolest sooviksid näha, et meid tiritaks kohtu ette, et meid mõistetaks süüdi ja et meile määrataks karistused.

Aga milles meie väidetav “kuritegu” siis õieti seisneb? Ei milleski muus kui selles, et me keeldume oma tõekspidamistest lahti ütlemast, homoradikaalide poolt ühiskonnale esitatavaid nõudmisi heaks kiitmast ja perekonna institutsiooni seadustega ümberkirjutamisega kaasa minemast.

Eriti tähelepanuväärne on seejuures tõsiasi, et meid ei süüdistata mitte mingite konkreetsete väidete või sammude pärast kampaania raames, vaid lihtsalt selle pärast, et meil on “jultumust” mitte nõustuda homoradikaalide väidete ja püüdlustega, neile avalikult vastu seista ja kutsuda teisigi seda tegema.

Selline asjade seis peegeldab homoradikaalide seisukohta, et nendega eriarvamusele jäämine kui selline ja kohe päris kindlasti selle eriarvamuse väljendamine – sõltumata sellest, millisel viisil seda tehakse – ei ole neile põhimõtteliselt vastuvõetav.

Nagu ütles meie kampaania kohta Vabariigi Presidendi nõunik Iivi Anna Masso, kes on varemgi homoliikumisele jõulist toetust avaldanud: "Aktiivne võitlus homode mitte-abielunimelise kooselu vastu on ikka väga suure sallimatuse märk, minu meelest on see vaenu õhutamine." ("Iivi Anna Masso: homovastane kampaania näitab väga suurt sallimatust" , Postimees, 14.03)

Teisisõnu väidab Masso, et kui leiate, et perekond on mehe ja naise vaheline liit ning olete aktiivselt homoseksuaalsete liitudele õiguslikult perekonnaks kuulutamise (ja seeläbi homoseksuaalsele käitumisele ühiskondliku tunnustuse andmise) vastu, siis olete mitte ainult väga sallimatu inimene, vaid ka vaenu õhutaja!

Ülaltoodu pinnalt saab teha väga olulise järelduse: homoideoloogia omaks võtnud ja seda propageerivate inimeste arvates võib küll traditsioonilise maailmavaatega isikutel olla oma seisukohad, ent üksnes eeldusel, et need jäetakse enda teada ega taotleta, et kõnealuseid seisukohti ühiskondliku elu korraldamisel ka arvesse võetaks.

Selline on siis homoradikaalide arusaam sallivusest. Igaüks võib ise hinnata, palju sel tegelikult sallivusega pistmist on. Minule paistab see mitte sallivusena, vaid püüdlusena kehtestada ideoloogilist diktatuuri. Jutlustatakse rikastavat erinevust, arvamuste paljusust, avarameelsust, vabadust jms, ent seda kõike peetakse soovitavaks ja lubatavaks üksnes niivõrd, kui see jutlustajate endi ideoloogiliste veendumustega kokku langeb ja nende püüdlusi toetab.

Meile õiguskaitseorganite kallaleässitamisega on homoradikaalid ühtlasi kinnitanud meie hoiatusi selle liikumise varjatud püüdluste kohta. Ehk peaksime homoradikaale lausa tänama, et nad on oma sallivusemaski hetkeks eest ära võtnud ja lasknud paista oma tegelikul palgel.

Viimastel nädalatel meedias hulganisti tehtavatest vihastest avaldustest (sh isiklikud rünnakud Erki Noole suhtes ja tema mõnitamine meedias) saab üha selgemaks, et sallivuse loosungi all tuuakse meie maale üha jõulisemalt sisse sallimatust, mis ei austa ei teiste inimeste õigust mõtte-, südametunnistuse- ja sõnavabadusele ega ka meie rahvuslikku kultuuri ning esivanemailt meile pärandatud üldinimlikke tõekspidamisi ja traditsioone.

Kõike eelnevat silmas pidades on erakordselt oluline teadvustada, et homoradikaalid püüavad juba mõnda aega suruda läbi seadusemuudatust, mis lihtsustaks vaenu õhutamise paragrahvile tuginedes inimeste kohtu alla andmist. Nad loodavad saavutada, et vaenu õhutamise süüdistuse saaks esitada ainuüksi selle pinnalt, kui keegi on öelnud homoseksuaalide või homoseksuaalse käitumise kohta avalikult midagi sellist, mida nemad käsitlevad solvavana.

Kõik see joonistab välja selge mustri: kõnealuse seadusemuudatuse abil soovivad homoradikaalid nendega mittenõustuvad traditsiooniliste tõekspidamistega inimesed vaikima sundida. Seejuures on lääneriikidest teada üha rohkem juhtumeid , kus selliseid laiendatud vaenu õhutamise vastaseid seadusi ongi kasutatud homoideoloogiaga mittenõustuvate inimeste vaikimasundimiseks.

Et homoradikaalidel ei õnnestuks ka Eestis kõnealust seadusemuudatust läbi suruda ja sel teel nendega mittenõustujaid suukorvistama asuda, tuleb meil üheskoos teha veel suuri pingutusi.

Paljuski just selle pärast oleme algatanud kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” , et teadvustada ühiskonnale reaalset ja tõsist ohtu mõtte-, veendumuste-, usu- ja sõnavabadusele ning et kutsuda inimesi üles sellele ohule vastu seisma – viisakalt ja väärikalt, ent julgelt, vankumatult ja otsustavalt.

Oleme kampaania elluviimiseks teinud ära tõesti väga palju tööd ja mul on rõõm Teile teatada, et praeguseks hetkeks on meie petitsioon kogunud juba enam kui 35 000 inimese toetuse.

See on muljetavaldav number, ent kahtlemata oleks veelgi võimsam, kui meie petitsiooniga oleks liitunud 40 000 inimest või rohkemgi. Ent veel enamate inimesteni jõudmiseks on mul kindlasti tarvis Teie abi.

Just seepärast pöördun nüüd Teie ja paljude teiste heade inimeste poole tungiva palvega, et aitaksite meil koguda veel nii palju allkirju kui vähegi võimalik.

Palun teavitage kampaaniast oma sõpru, sugulasi, tuttavaid ja kolleege, selgitage neile meie ühiste püüdluste olulisust, ja kutsuge neid üles liituma meie petitsiooniga perekonna kaitseks!

Selleks võiksite minu kirja edastada nii paljudele inimestele kui vähegi võimalik ning levitada sõna ka sotsiaalmeedias. Kui olete Facebook’i kasutaja, siis liituge kindlasti ka kampaania leheküljega aadressil www.facebook.com/kaitskemperekonda ja kutsuge teisigi seda tegema.

Lõpetuseks tahan veel paluda, et kui Te seda juba teinud ei ole, siis kaaluge tõsiselt võimalust teha kampaania teotuseks annetus.

Meie ühise kampaaniaga on kaasnenud väga suured kulutused ning ma pean püüdma teha kõik võimaliku selleks, et saada need vähemalt osaliselt annetustega kaetud – vastasel korral ei ole meil võimalik oma tegevust jätkata. Annetuse tegemiseks vajalikud rekvisiidid leiate minu kirja lõpust.

Keegi meist ei saa nii suurt kampaaniat omal kulul ellu viia, aga kui me kõik panustame kampaaniasse väikesegi summa – kasvõi 5 või 10 € –, siis suudame üheskoos korda saata suuri asju.

Seejuures kinnitan Teile, et teen kõik endast sõltuva tagamaks, et iga viimast kui annetatud eurot kasutatakse perekonna ja selle aluseks olevate väärtuste kaitseks.

Meie kampaaniat on saatnud suur edu, sest meid, kes oleme söandanud perekonna kaitseks oma nimel julgelt välja astuda, on juba rohkem kui Viljandi ja Kuressaare linnas elanikke kokku. Mõelge selle peale – meid on tõesti väga palju!

Teeme üheskoos veel ühe pingutuse ja kutsume endaga ühinema veel tuhandeid häid inimesi, et teha Riigikogule ühemõtteliselt selgeks, et me ei nõustu meie rahvuse ja kultuuri aluseks olevate põhimõtete kõrvaleheitmisega ega meile ja meie lastele homoideoloogia pealesurumisega.

Olen kindel, et pärast emadepäeva, 12. maid 2013, kui olen kõik kogutud allkirjad Riigikogule üle andnud, saame õigusega oma pingutuse üle üheskoos uhkust tunda.

Seniks pingutame aga edasi, et saavutada maksimaalne tulemus.

Teie abile lootma jäädes
ja Teid südamlikult tänades,

Varro Vooglaid
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja

2. apr 2013

Kristlased ruulivad

Mind üllatab, kuidas (jälgides Postimehe võrku) mingist artiklist, et kristliku taustaga tegelased tegelevad homoabielude vastu võitlemisega, sai alguse selline madin. See artikkel pole minu teada kristlaste kirjutatud ja enne ma ei teadnud, et selle SAga seotud inimesed on kristlased. Mind üllatab, et konkreetselt on astutud vastu kristlastele, kes me pidime ju olema mingi marginaalne mõttetu seltskond. Väga vähesed sõnavõtud (TV3 Kolmeraudne ja PM-s feminismile kalduv artikkel) olid vaid nurkapidi kristlusega seotud vihjates mingitele vanadele väärtustele. Ülejäänud artiklid on juba peamiselt või muuseas olnud suunatud konkreetselt kristluse vastu.

See pole üllatus, aga korrakem üle praegune skeem:
*Kultuuritegelased K. M. Sinijärv, kes sai peale toimetaja vahetumist Õpetajate Lehes iganädalase artikliõiguse ning K. Tarand Sirbist on oma lehtede kaudu seotud SAga Kultuurileht. See on aga Kultuuriministeeriumi SA. Kultuuriminister on reformierakondlane.
*Kultuuriministeerium peab aga Rahandusministeeriumiga läbirääkimisi oma eelarve jaoks (riigieelarve seaduse alusel). Selles eelarvest saab oma raha SA Kultuurileht, kes avaldab vastavaid artikleid. Rahandusminister on reformierakondlane. Kultuuriinimesed on olnud lausa sunnitud võtma sõna homode kaitseks, nad on reformierakonna käpa all.
*Sotsiaalministeerium tegeleb võrdsusega, sh soolise võrdõiguslikkusega, millele pretendeerivad ka homod Sotsiaalminister on reformierakondlane.
*Justiitsministeerium tegeleb käesoleval ajal homokooselu (loe: abielu) seadusloomega. Justiitsminister on reformierakondlane, kusjuures endine sotsiaalminister, st kahekordselt juba homodega seotud.
*Homod on väidetavalt varakad inimesed ning reformierakonda seostatakse varakate inimestega.
Kokkuvõttes on homod reformierakonna oma käpa alla saanud ning tänu sellele ka kultuuriinimesed.

Olgu öeldud, et mind üllatas kohe, et reformierakond sai/võttis endale kultuuri- ja sotsiaalministri portfellid, kui valitsus paika sai peale sotside väljaviskamist.