13. apr 2015

Sakkeuse pakkumine kui Jeesuse peen nali?

Mulle on kõrvu kõditav, et Uues Testamendis on nii palju juttu, eriti Jeesuse suu ja tegude läbi, ettevõtjatest ning maksu- ja tolliametnikest.

Lk 19
1 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.
2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem,
ja ta oli rikas.
3 Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei
õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.
4 Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha,
sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
5 Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles
temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu
kotta!”
6 Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.
7 Ja seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde
öömajale läinud!”
8 Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: „Vaata, Issand, poole
oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi
välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
9 Aga Jeesus ütles talle: „Täna on sellele kojale tulnud
pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.
10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
Piibel.net, 1997. a tõlge

Sakkeus oli lühike, rikas, tölnerite (maksu- ja tolliametnike) ülem. Tölnerid olid vähemalt eelduste järgi ka liigkasuvõtjad (põhimõtteliselt korjasid makse enam kui selleks õigus oli, aga see õnnestus neil). Oluline on veel kõrvalteadmine, et tölnerid olid Rooma riigi esindajad, juudid, kes esindasid oma okupante, nõudes oma enda rahvalt okupantide kasuks raha.

Sakkeus pakkus: „Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
Jeesus vastas talle: „Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg. Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
Sakkeus pakkus ja Jeesus võttis vastu.

Sakkeus pakkus esiteks, et teeb heategavust ja annab poole oma varandusest vaestele.
Teiseks, et kui ta on kelleltki välja pressinud, siis annab 4-kordselt tagasi.
Jeesus võtab pakkumise vastu.

Kõigi eelduste järgi oli Sakkeus seega rahvareeturist rikas ülekohtutegija

Sakkeus kui rahvareetur. Tõenäoliselt ta seda oli, kuigi pole teada, kas tal juutide juures muidu oleks tööd leida olnud muud, kui olla kerjus.

Eeldame, et Sakkeus oli kaabakas.
Ta oli Rooma kaitse all, sest muidu oleks Rooma riik ise sattunud naerualuseks, kui tema ametnikuga oleks midagi juhtunud ning teiseks poleks keegi tulnud Rooma riigi kasuks maksusid koguma. Samuti oli Roomale omaseks "Jaga ja valitse" poliitika, st ühiskonnagrupid olid killustatud, et neid oleks hõlpsam valitseda. Seega oli tölner kaitse all, sest ta oli rahvareetur ja teenis Roomat. Keegi järgmine poleks julgenud rahvast reeta, kui Rooma olemasolevaid ei kaitseks. Kõik teod võimu vastu olid seega piisavalt karmilt karistatavad.
Ta oli Rooma võimu esindaja, seega tal olid Rooma sõdurid alati käepärast võtta. Talle ei juletud vastu öelda, sest kui oleks juletud, siis poleks ju saanud ülekohut teha. Rooma sõdurite abil ta nõudis maksud sisse. Kas tõesti oleks Rooma olnud nõus loobuma maksude kogumisest? See oleks Rooma teinud naerualuseks.
Rahvas võis põlata oma reetureid, aga kuna reetureil oli jõud, siis oli neil õigus, ja hirmu ees, et järgmine kord maksu makstes on rahvale määr "tõusnud", kui võimule vastu hakatakse, siis anti arvatavasti ka sellisele ametnikule teed, kuhu see vaid soovis. Oma rahakott on taskule ikka ligemal.
Kui ülem oli juba harjunud ebaeetiliselt jõudu kasutama oma töös, siis tõenäoliselt ta tahtis "austust" ka väljaspool "kontorit" ning kui talle poleks teed antud, siis ta oleks vajadusel lasknud sõduritel omale teed teha. Eriti kui ta on muidu ühiskonna poolt juba füüsiliste näitajate poolt põlatud. Enesekehtestamine põhimõtteliselt.

Vaatame neid väited. Kas Sakkeusel oli Rooma kaitse? Tõenäoliselt oli, sest muidu ta oleks omade poolt ehk ametist kõrvaldatud teadmata suunas. Kas kaitse omamiseks pidi olema aus või petis? See tulenes ametikohast sõltumata aususemäärast.
Sakkeusel olid Rooma sõdurid võtta, aga kas ta kasutas neid? Maksude sissenõudmisel küll. Aga kas ka ülemääraselt? Selleks tuleb vaadata teisi punkte.
Ta pidi ronima puu otsa, et näha Jeesust. Sõdurid võisid ju teda puu otsa aidata, aga kas see on väärika mehe käitumine? Kas teda austatakse (rahvareeturit ei austata) või vähemalt kardetakse?
Kui kardetaks, siis talle oleks tee tehtud. Talle aga ei tehtud. Seega ta ei kasutanud jõudu maksude sisse nõudmisel. Kavaldada saab mõne korra, sest kavaldamine nähakse läbi, seega edaspidi peab olema jõud. Ta ei kasutanud sõdureid endale tee tegemiseks, seega ta jõudu naljalt ei kasutanud. Talle ei antud teed ka niisama, seetõttu ei kardetud teda maksude tõstmisel. Isegi kui ta ei saanud mingil põhjusel maksu tõsta, oleks ta ju võinud lasta sõduritel maksumaksjaid "motiveerida" ametniku vastu austust üles näitama. Seega ta ei kasutanud jõudu ka maksude ülemäärasel sissenõudmisel. Mis mõttega siis enam maksta, kui põhjust pole, kui ei pea kartma sanktsioone? See viitab, et Sakkeus ei nõudnudki enam makse, kui vaja. Sakkeus oli seega aus, isegi nii aus, et ta ei lasknud sõduritel endale teed teha. Ta pigem alandas ennast puu otsa ronimisega.

Kas tegemist Jeesuse poolt peene naljaga?
Sakkeus mängis kõva meest ja pakkus välja, et lisaks heategevusele ta hüvitab lausa 4-kordselt enda tehtud ametialase ülekohtu. Ta maksab tagasi selle, mis ta on üleliia võtnud ja lisab veel 3 korda sama summat hüvitiseks.
Millal võiks seda 4-kordset ülekohtu hüvitamist pidada Jeesuse poolt peeneks naljaks ja kelle üle?
Tõenäoliselt me räägime mingist summast, kuna eelduseks on millegi 4-kordistamine. Mis peab olema see summa, mille 4-kordistamine oleks naljanumber? 1000 päevapalka? 2000 päevapalka? Igalt juudilt nibin-nabin natuke üle võtta ja summa tuleks kokku küll. Aga et asi ausalt tagasi maksta? See eriti naljakas küll ei tundu, või kuidas!

Nali oleks see aktsepteerimine siis, kui Sakkeus oleks aus, st tema ülekohus oleks 0, siis 4-kordne hüvitis oleks täpselt 0. Hmm, mängime edasi. Kelle arvel? Sakkeus saab mängida ju kõva meest, sest tema maksab, nagu välja lubas. Laialt kohe maksab, nagu idamaadele kohane. Kohati kohane ka meie valimiste-eelsel ajal. Sakkeus kannataja pole. Kes on kannataja? Jeesus? Sakkeus polnud Jeesust enne kohanudki, nii et vaevalt ka tema. Aga kes siis? Kes on see, kelle arvel nalja tehakse? Pealtnägijad, rahvas, kes ümbritseb neid. Juudid, kes eeldavad de facto, et rikas ja veel tölner (või vastupidi: tölner ja veel rikas!), nagunii kaabakas! Ta oli veel lühike kah. Ta lihtsalt peab olema lisaks rahvareeturiks olemisele ka liigkasuvõtja.

Sakkeus oli kahtlemata tark ja arvutada ta oskas.

Sakkeus oli rahvareeturist aus töömesilane, pesaisand. Sellega võis ta rahulikult piirduda Rooma poolt etteantud määradega (kuidas see siis iganes täpsemalt seatud oli, kuna Rooma riik oli pigem frantsiisriik, kus müüdi õigust teatud piirkondi valitseda). Kui nüüd ta pakkus 4-kordset hüvitist oma ametipattude eest, siis tõenäoliselt tal suuremaid summasid kõrvale pandud ei olnud patustamisega ning see, mille ta maksma pidi, oli sümboolne, pigem tulenev inimlikust eksitusest, kui üldse. Lisaks oli ta pakkunud juba poole oma varandusest niigi ära.

Jeesus veel surus end lisaks Sakkeuse juurde koos oma kaaslastega öömajale ja söömaajale - st esmalt kuulutab inimese pankrotti, aga enne arvete maksmisele asumist veel läheb ja sööb selle mehe arvel oma kaaskonnaga?

Sakkeus on selle juures veel rõõmuga nõus. Ta võttis Jeesuse vastu ja siis ühel hetkel ta käis oma pakkumise välja. Tal oli aega mõelda. Ma eeldan, et kui ka Sakkeus oleks rõõmust ära pööranud, siis Jeesus oleks tasakaalukaks jäänud ja meenutanud jumalariigi põhitõdesid, muuseas, et rahaga ikka kohta jumalariigis ei soeta; pääste seisneb usus, mitte pattude hüvitamises; armasta ligimest nagu iseennast ehk mõistlikkus (enda tekitatud kahju hüvitamine + mingi karistuse osa võiks mõtlemiseks tulla, et inimestevahelisi suhteid korda seada).

Pääste osaliseks võis Sakkeus küll saada sel õhtul. Aga päästmisele tulekuks ei pea olema püstikaabakas, ka ausad inimesed saavad pöörduda Jumala juurde Jeesuse kaudu. Põhjenduseks, et ka Sakkeus "[...] on Aabrahami poeg. Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut." Tõsi, ta ütles seda alles peale Sakkeuse heldet pakkumist. Põhjendus viitab, et põhjus päästeks oli siiski muu kui see väidetav rahahunnik.

Rahvas oli arvatavasti sillas, et saab kätte maksta sellele lühikesele rikkale tölnerile. Aga kui nad järele mõtlema üks kord hakkasid, et kellel talt siis midagi saada kah oli... Peen nali! Jeesuse poolt koostöös tölnerite ülemaga. Jeesus on mujalgi ärritanud inimesi, siis küll pigem varisere jm tolleaegset vaimulikku koorekihti.

PS! Jeesus ju ei pruukinud maksumaksmist eriti seedida ja rahvareetmist samuti, aga ta jüngerkonnas oli juba 2 endist tölnerit, palgatud otse tööpostilt - Matteus ja Leevi. Tõenäoliselt olid ka need vähemalt avatud südamega ja ta ei pannud neid kinni maksma oma vigasid.

Kui huvitab veel kristlikest ettevõtmistest lugeda, siis vaata siin blogis olevaid raamatureklaame.