28. sept 2018

Kodanikulaen ja lihtsam asjaajamine riigivõlgnikega

Meedias on räägitud palju kodanikupalgast ning selle lootusetusest ja ebaõiglusest.

Samas on vaja lahendada inimeste häda. Rahahäda. Lihtsalt ja efektiivselt.

Mäletan kunagisest ajaleheartiklist, et sotsiaaltöötajad peavad eelkõige õigeks laenu-, mitte toetuste andmist ja olen seda ka ise varem välja käinud, et vaja on riigilt saadavat laenu.

See laen võiks olla toidukorv + mingi summa, nt 30 eurot, peale. Selle saab igakuise maksega aastase taotluse esitamisel oma kontole.

Miks pangakontole? Sellega saab tuvastada lihtsasti inimese nö töötava pangakonto olemasolu, kust, aga mitte ainult sealt, saab hiljem vajadusel maksunõudeid arestida. Sellega väheneb riigi inkassonõuete puhul pankadelt järelepärimiste vajadus, saab kohe saata arestinõude välja, mis siis kehtiva konto korral ka täidetakse, nagu praegugi. Kui see osutub kasutuks, siis saab hakata teisi kontosid välja uurima.

Siiski on eelduseks aus inimene, kes võtab laenu ja maksab seda ka vabatahtlikult tagasi. Millal toimub tagasimaksmine?
Esmalt nt vabatahtlikult inimene teeb ise tagasimakse ja lõpetab ajaks, kui puudub vajadus, laenumaksete vastuvõtu, esitades taotluse.

Teine variant, on, kui inimene deklareerib või tema eest deklareeritakse teatud summast suurem tulu. Siis võetakse nt kuni 50% ülejäägist laenumakseks. Ehk siis inimestevahelised kingitused arvesse ei lähe. Seejärel sõlmitakse maksegraafik järgmise kalendriaasta 1. maksega 01.07 nagu on tavapärane tulumaksujuurdemakse aeg.

Võtan seega arvesse praeguseid tulumaksu tähtaegasid ja maksmise korda.

Näide.
Esiteks. Nt loetakse netotulu 900 eurost üles poole piisavaks, et võib hakata sundkorras tagasi nõudma.

Teiseks. Inimene saab nt 2018. a-l tulu selliselt, et keskmine väljamakse on 923 eurot kuus. Siis maksegraafik tehakse 23:2=11 eurole. Inimene võib sõlmida ka suuremale summale maksegraafiku. Mõte on, et kui inimene hakkab enam teenima, siis ta ka hakkab enam teenima, st ta saab ka osa sellest edust endale.

Kolmandaks. Inimene saab tulumaksutagastust 203 eurot.

Neljandaks. Graafikujärgne makse hakkab pihta 01.07.2019. a.
Neljandaks a) Kui tal on tulumaksutagastusi, siis selle võrra esitatakse suurem graafikujärgne makse ning see peetakse kinni kohe tulumaksutagastusel.
Neljandaks b) Asjaliku inimesena, mitte mugavana, jättes kogu maksuarvestuse teiste, peamiselt tööandja, teha, siis esitatakse talle 203-eurone maksenõue, mille ta peab tasuma hiljemalt 01.07.2019. a.

Viiendaks. Kuna igakuine makse on 11 eurot, siis 203 eurost piisab 18 kuuks, st esimene makse toimub järgmine aasta, st 2019. a tulumaksutagastusega seoses 2020. aastal või 01.01.2021. a (tegelikult küll 02.01.2021). 2019 andmete alusel arvutatakse näitajad jälle ümber ja tehakse uus maksesumma, mis vajadusel pikendab või lühendab graafikult (summa väheneb või suureneb).

Näite lõpp.

Kui nüüd öelda, et aga tulumaksutagastust siis ju ei antagi - antakse küll, said selle lihtsalt varem kätte, avansina, nüüd tehakse tasaarveldus. Selle võrra väheneb laen ja ausal inimesel on hea meel, kui sisult tarbimislaen väheneb.

See laen läheb edasi pärijatele juhuks, kui ei taibata tagasi maksta või varjatakse tulusid. Siiski üldises pärimiskorras ehk et vajadusel ka kustub.

Mis on laenuintress? Seda polegi.

Mis on selle eelis? Sellega vähenevad sotsiaaltoetustele kuluvad summad, mis omakorda toob kaasa maksukoormuse langemise või aeglasema tõusu.