31. märts 2020

Ei osta üles suurettevõtteid ega toeta neid

Ei, ei ja veelkord ei! Riik ei hakka üles ostma ega toetama suurettevõtjaid, kes on oma suurust kasutades väiksemad konkurendid üles ostnud või turult välja surunud. Kui turumajandus on olnud siiani, siis olgu see ka edasi. Kõik toetusmeetmed, kui üldse, olgu kõigile sarnased, nõrgematele suuremad ellujäämise mõttes - st inimestele.

Ettevõtted saagu tuge sellest, et toetatakse inimesi, nt nende ja nendega seotud maksusid langetades. Siis võidavad ka suurettevõtted kõige enam.

Väikeettevõtted, nt mikroettevõtted, peavad just inimest ülal, nii et nad pole toimetulekutoetuse vm sotsiaaltoetuste peal. Suurettevõtted ei suudaks kõiki sotsiaaltoetusi kinni maksta, kui väikeettevõtted ja mikroettevõtted likvideeritaks. Seda tasub meeles pidada.

Riskigrupid hotelli ja kruiisile jätk ning natuke arve

Eelmise postituse jätk. Kui võtta arvesse vanusegrupi 65+, siis...

See meede läheks maksma 11 miljonit päevas arvestusega 265 000 (65+ vanuses)*40 (enam-vähem täismaja puhul ikka 60 või 100 eurot kohalt maksma ei hakka ja masstoitlustuse peaks saama 2-3 euroga portsu kohta kätte, st 10 sellest toitlustusele). Kui praegu töötute toetust vaadata, mida plaanitakse (250 miljonit), saab vanureid majutada 22 päeva. Jätame jäägi transpordi korraldamiseks. Selle ajaga peaks saama pildi ette, et mis seisus nad on ja palju nad haigestuvad ning kas on vaja veel neid majutada.

Meditsiinipersonal tuleb kohalikust haiglast või korraldatakse med süsteemi pealt kokku.

Loengupidajad võivad ka olla pensionäride endi keskelt, neist on kindlasti paljud haritud inimesed. Võin mõnda soovitada... Samas need mõned inimesed, kes tulevad väljast nende keskele, ei ole liiga suur kulu, kui nad teevad ringreise iga üks omal teemal üle Eesti. Tuleb lihtsalt tuur kokku panna, et samal ajal mitut inimest poleks samas kohas ega jääks liiga pikalt vaba aega. Lisaks pole probleemi, kui nad on riskigruppidele liiga lähedal, sest neid on vähe.

---
Natuke intensiivravinäitajatest, mille pärast on ehk kõige rohkem muret.

Kõik 65+ pensionäre on u 265 000 inimest.
Senine nakatumisstatistika on kuskil 7% juures, st kokku nakatuks maksimaalselt 19 000 65+ inimest.
Intensiivis on 13 inimest ja 65+ registreeritud nakatunuid on 174 (31.03 seisuga). Intensiivimäär on seega 8%. Eeldame et kõik intensiivisolijad on sellest vanusegrupist. Kui me inimhulka laiendame, siis määr kahaneb. Võib-olla isegi on hetkel määr liiga kõrge. Koroonakaart.ee ja postimees.ee andmetel.

Kokku satuks intensiivi halvimal juhul 1400 inimest.

Praeguste testide järgi võib öelda, et kindlasti pole testitud kõiki pensionäregi. Lisaks võib oletada, et paljudel on siiski mingi külmetushaigus küljes, nii et ehk on ka koroonasse haigestunute määr 10x kõrgem. Mis tähendab, et neile on see koroona... nohu.

Mis tähendab, et maksimaalne intensiivivajadus (hingamistugi) on 140 inimest. Jutu järgi riigil on 120 intensiivikohta (riigi pressikonverentsid), aga hingamisaparaate on palju rohkem. See kohtade arv peaks meie riigis ka halvimal juhul olemas, st vaba olema, et korraga täita. Samas on ebareaalne, et viimase saba saabudes esimesed juba poleks intensiivist väljunud. Haiglakohti on meil palju rohkem ja vajadusel saavad kergemate näitajatega haiglasse paigutatud ka hingamisaparaati jagada.

Mis aitab hingamisraskuste osas kõige enam? Rahu, julgus ja värske õhk.

Lõppkokkuvõttes pole kogu sel paanikal mõtet. Riik on käitunud põhiseaduse vastaselt, sest iga põhiseaduse piirangut rakendades tuleb lähtuda minimaalsuse printsiibist. See on ka põhiseaduses kirjas muidu PS: "§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust." ja § 13 3. lause (eraldi lõik): "Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest."

29. märts 2020

Riskigrupid hotelli ja laevakruiisile


Olulised eeldused. Riskigrupid saavad vabalt ringi liikuda. Vabadus ja tegevus aitavad hoida immuunsüsteemi. Inimesel on õigus otsustada, kas ta soovib oma tervisega riskida või mitte.

Eesmärk on vähendada nende kontakte juhuslike inimestega. Kuigi esmajoones iga inimese kontaktide hulk suureneb, siis lõpuks see väheneb kõigi inimeste summana. Minna eluga edasi ilma mõttetute piiranguteta.

Selleks on mõttekas paigutada riskigrupid teise linna hotelli, motelli vm majutusasutusse. Siis nad ei taha väga ka ringi liikuda. Kes soovib, neile pakutakse linnaekskursioone. Kui seal pole piisavalt loodust või lihtsalt pikka aega ollakse ühe koha peal, siis tervise hoidmiseks viiakse laevakruiisile. Arusaadavalt me ei räägi mingist 2+2 vm reeglist, vaid vabadusest. Kassid-koerad kaasa võtta pole vast ka probleem. Mingi majutusasutuse ikka leiab, kus ka loomad on lubatud, kui neid pole võimalik nooremale perele hoolitseda jätta.

Majutusasutustes ja laevades on olemas täisteenindus, küll toitlustus oleks masskorras korraldatud või vähemalt doteeritud selles ulatuses, ja nad oleksid täismaja üle väga rõõmsad. Säiliksid nende töökohad. Meditsiiniline personal liigub kogu aeg grupiga selle pikemaajalisema ja organiseeritud liikumise ajal kaasas, nt hotellist kruiisile.

Neile pakutakse loenguid ja meelelahutust erinevatel teemadel. Väliste kontaktide hulk on võrdlemisi piiratud suure hulga inimeste kohta.

Kes ei soovi, nõustub, et ta on teadlik riskidest, mis kaasnevad vähendatud kontaktidega isolatsioonis mitteolemisega. Neile jääb võimalus päevakeskustes ja nende väljasõitudel käia. Neile jääb võimalus vabalt liikuda nagu igal teisel inimesel.

Kui keegi haigestub, tehakse vajadusel test ning koroonajuhtumil üldse või vajadusel isoleeritakse haigete hotelli. Ainus erinevus on, et seal on rohkem meditsiinilist järelevalvet neile. Kriitilise seisundi korral loomulikult viiakse haiglasse.

Kui leitakse, et haigestunute isoleerimisest ei piisa, siis pikendatakse ka terve inimese võimalust seal olla, kuni möödub isolatsiooniaeg koroonast tervena (14 päeva) või ta saab terveks. Või ta otsustab ise lahkuda.

Ma arvan, et tegevus ja jälgimine on neile kasulikum, kui hirmununa üksi olla, kui inimene kardab surma või rasket tervislikku seisundit.

Nooremate elu läheks edasi tavarütmis – nendel pole vahet, kas nad on haiged või mitte või jäävad koju nagu muudegi haiguste sümptomite puhul.

Riigil raha kulub, aga majanduse seiskamisega kulub rohkem. Pealegi tuleb osa rahakulust varsti tagasi maksudega. Võime ju ka natuke pensionäridele head teha, eriti olukorras, kus turism on kokku kuivanud.

25. märts 2020

Valitsus taob praegu majandusel jalgu alt

Kui meie majandust ei tapa praegune kevadine kehtestatud ja aina tuure üles võttev eriolukord, et mingi Tartu Ülikooli teadlane enne surma omale 10 minutit kuulsust saaks, siis tapab selle sügisel taaskehtestatav eriolukord, kuna rahval pole ju immuunsust tekkinud, või tapab selle tavapärane majanduslangus. Igal juhul nõrgendab valitsus ja riigikogu praeguse eriolukorraga majandust, et see sügisel lõplikult kokku kukuks.

Ega see riik siis nii laialdaselt ka tellimusi peale anna ja laenud tuleb ju tagasi maksta. Mina seda resetti (ühtne solidaarne võlgade kustutamine) ei usu. Jah, Saksamaa võib saada ja Itaalia, aga meiega käitutakse nagu no tualettpaberiga ikka... Me peame oma osa kinni maksma.

Nii et vahva! 😆

21. märts 2020

Nädal aega kriisiolukorras

Oleme nüüd nädal aega olnud välja kuulutatud eriolukorras, mis on teatavasti toonud kaasa suuremahulise, et mitte öelda suurejoonelise kriisi.

Valitsus avastas, et koroonaviirus levib ja see on ohtlik. Millel ohtlikkuse hinnang põhineb, ma ei oska küll öelda. Avalikkusele pole sellist infot antud.

Miks Ekre selle välja kuulutas ja tundub, et seda tagant ajas, eriti Martin Helme?

Oleme ausad, juba enne valimisi nad kuulutasid oma raadiosaates vist, et neil on hirmus himu välja kuulutada gripi korral eriolukord, et siis saab ka ühtlasi testida rahva valmisolekut tõsisemaks häireks.

Tol korral, kui ma seda kuulsin, see juba võttis mind tõsiselt mõtlema, et kas Ekre on ikka see valik. Leidsin, et muud valikut pole ning lootsin, et nad tulevad valitsuses olles mõistusele ning kuna Eestis ainuvalitsust ei saa õnneks kehtestada, mitte et see lubatud poleks, aga rahvast ei ole ühegi erakonna taga nii piisavalt, siis see tõenäoliselt ei õnnestu.

Nojah, risk realiseerus.

Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond jooksid ummisjalu eriolukorra poole Tartus, Võrus ja Tallinnas. Martin Helme nägi seda ühelt poolt ette, lisaks nägi ette, et valitsus hakkaks haledalt peksa saama, kui nad ei reageeri.

Hirm, hirm kannustas. Hirm kannustas nii ägedalt reageerima.

Miks Keskerakond selle välja kuulutas?

Jah, see on juba tõsisem küsimus. Kogu sündmusteahela keskmesse on sattunud viimaste perioodide jooksul pidevalt erinevate sündmuste ahela keskmes olnud sotsiaalminister Tanel Kiik.

Ta on käitunud ülbelt. Esmalt apteegireformi osas ei suuda ta midagi ette võtta, et seda peatada. Proviisorid, nagu näha, ei tule päris hästi toime üleminekuga - elavad sotsialismis, tahavad, et neile apteegid niisama kätte antaks. Räägin sellest osast, kes tahavad olla ülemused, tegijad. Paljud arvatavasti tahavad lihtsalt oma tööd teha ja nemad selle ketinduse vastu pole.

Siis see legendaarne "võrdsete võimaluste, vabandust, perede toetamiseks rahajagamine". Ta ei võtnud midagi ette, et lõpetada seaduserikkumist. Eurotoetuste korral nt nõuti kõik rahad tagasi, mis olid ettevõtjatele ebaseaduslikult välja makstud, ei lugenud kellegi õigustatud ootus ja tagasi nõudmise ajaks juba teostatud projektid e rahakulutamised. Aga vat see seltskond on võrdsetest võrdsem. Ikkagi võrdsed võimalused.

Nüüd aga kuulutas ta välja eriolukorra, mille tagajärjel paljud inimesed on end nutnud magama töökaotuse tõttu, mõni ehk isegi paljud jooma hakanud. See on massiline tervisekaotus ja immunsüsteemi nõrgenemine, mitte see, et mõni on sattunud haiglasse ja sedagi pigem muul põhjusel kui sest õnnetust koroonast põhjustatuna. See oli lihtsalt ehk viimane piisk haigusekarikasse, aga see oleks tulnud kasvõi lihtlabase gripiga - mõnel ehk ka mitte.

Minu järeldus on, et Tanel Kiik sotsiaalministrina tegutseb ainult eesti rahva vastu. Ta oma noorusest ehk elukogemuse puudumisest tulenevalt tuleb sellelt töölt kiiremas korras eemaldada.

Miks valitsus selle välja kuulutas?

Kuna me kallis rahvas on seda valitsust pika aasta jagu peksnud, peksnud ja peksnud. Valitsus saaks haledalt peksa, kui nad midagi ette ei võta.

Hirm, hirm kannustas. Hirm kannustas nii ägedalt reageerima.

Me võitleme kõigi elude eest pisarsilmil!

Ee, surevad lapsed? Noh nad, kes on veel sündimata olekus? Nad on ju elus. Enne tapmist. Abortidest käib jutt, kes veel aru ei saa - elukatkestamistest, elulõpetamistest.

Ee, autoõnnetustes surma saajad. Inimene on helkureid täis riputatud ja saab surma. Õnnetum juhtum, kui kaine peaga ajab inimene teise inimese alla. Ei! Olgu siinkohal öeldud, et ma ei tule siin seda autojuhti süüdistama. Ma ei tea asjaolusid. Küll tean, et inimesed on ülbed - autoroolis või jalgsi.

Ee, alpinismi harrastades.

Kuulge! Inimesel on vabadus surma saada. Me ei pea seda kaasa aitama, aga ka mitte takistama.
Me ei pea hoidma inimest vägisi elus. Meil pole seda kohustust.

Ma saan aru äärmuslikult leviva ja surmava nakkushaiguse puhul. Inimene ei oska sellises olukorras riske kohe üldse mitte hinnata. See on nagu 50 alas, kui keegi sõidab järsku 250ga. Sa ei oska seal riske hinnata, see on äärmuslik juhtum. Meil on teatud eeldused, teatud võimekus uusi teadmisi omandada, mis tuleneb "rikkumistega" kokku saamisest, aga ühel hetkel keskmine inimene pole enam võimeline hindama. Selles olukorras on õigustatud peaaegu äärmuslike piiride seadmine.

Asja iroonia

Rahvas väljendas veel sügisel sõgedat arusaama, et ei nemad aru saa, miks keegi küll Ekret valib. Oi, kui nõme oli seda kuulata. Asja iroonia seisneb selles, et seesama rahvas istub nüüd nagu kukupai Ekre käsule, soojale soovitusele, alludes kodus. Kiidab takka. Need samad lattet limpsivad linnavurled istuvad hirmunult kodus ja kaagutavad takka, kuidas tuleb elusid hoida. Viimanegi mõtlemisvõime kadunud.

Needsamad asutused, mis olid õudselt progressiivsed, on nüüd kinni või kõvasti lühendatud tööaegadel. Klientide puudus. Lihtsalt puudus. Krahhi poole suundumine.

Kirjutasin vabariigi aastapäeva postituses, et meie rahvas on lambad, orjad. Samal ja sealt edasi järgmistel päevadel sellest, kui kuulutati välja eriolukord, hoidsin ma peast kahe käega kinni, kui nägin, kuidas rahvas kadus. Millised lambad on meie rahvas. Valitsus andis soovituse, rahvas võttis seda paanilise keeluna. Keelati ära avalikud üritused ja koosolekud, mitte avalikus kohas liikumine.
Oleks hoitud liikumist mingil tasemel, ei oleks sellist majanduslikku kaost - me ju peame selle kõik kinni maksma, meie, maksumaksjate rahast see ju tuleb, millest me need hüvitised kõik ära maksame.

Ekre küttis veel peale

Kuulates nende raadiosaadet kohe peale eriolukorra välja kuulutamist, siis jäi sealt kõlama mõte, et kui rahvas ei kuula, siis keerame veel kõvemini vinti peale.

Need, kes virisevad, on lihtsalt mõttetud. Ekre ütles otse välja Martin Helme isikus, et need, kes seisavad oma põhiseaduslike õiguste eest, õiguste eest, et riik ei sekkuks neisse asjatult, on virisejad.

Ta väitis, et enamus rahvast on võtetega nõus. Esmapilgul ma tahtsin möirata ja endamisi möirgasingi, et mis jura ta ajab. Aga siis jäin mõtlema - on jah. Mitteekrelased on täiesti kaasa tulnud. Ekrelased on meedias paanitsejad, aga mitteekrelased on täiesti ilusti paanikaga kaasa tulnud. Kindlasti see ei käi kõigi ekrelaste suhtes, neil on lihtsalt imelik praegu vastupidist väita.

Minule tekkis küll siinkohal üles mõte, mitte enam originaalne, kahjuks, tahaks ju olla originaalne - see valitsus, eriti Ekre, on ohuks põhiseaduslikule korrale.

Praegu, mis neid veel vabandab välja, on, et nad on olnud siiski aasta aega pekstud, sealt on tulnud neisse hirm. Lisaks on nad ainult aasta aega olnud valitsuses.

Keelama on nad hirmus kõvad, aga kooseluseaduse, e-valimise ja Rail Balticu lõpetamine?

Nüüd, küsimus on, et kui täpselt oleks saanud määrata piiranguid?

Esmalt tahan öelda, et ma küll ei usu, et valitsusel on käes laialdased teadmised sellest koroonaviiruse ohust, mida avalikkus ei tea, aga mis on oluline. Vaadates, kuidas lubatakse täiesti süüdimatult, arvestades kehtestatud piirangute ja antud soovitustega, liikuda (tööle) üle Eesti-Läti piiri ja Eesti-Soome piiri, siis miski sellele ei vihja. Tööl ju puututakse kokku teiste inimestega, kel on omakorda lai inimkontaktide võrgustik.

Teiseks on mul küsimus, et kui paljud surnud Euroopas on põliseurooplased - tsiviliseeritud inimesed? Kelle jaoks kätepesu on enam-vähem tavaline tegevus? Lühidalt, kui paljude terviseriskiprofiil kattub üldse eestlaste omaga?

Kindlasti oleks olnud võimalik reageerida üle- või alla. Mina pooldan alareageerimist, aga kui valitsus tahab ülereageerida - hästi, ega minu arvamus peagi olema alati määrav. Nemad teevad seda vastutusrikast tööd, mida mina parasjagu küll ei tee. Mõningane ülereageerimine on täiesti mõistetav.

Mis piiranguid oleks olnud mõttekas seada?

Minu arvates oleks pidanud andma riikliku korralduse, et üle 60-aastased jt surmale või intensiivravile lähedase riskigrupi inimesed, kui nad jäävad koju töölt, saavad riigi poolt palga täieliku hüvitise. Nad ei pea jääma koju, aga kui nad tunnevad end ohustatuna, siis nad on oodatud seda tegema.

Korraldada neile soodustransport väikebusside, IÜT ja taksodega, et nad saaksid soovi korral liikuda päevakeskusesse, kus nad siis pläkutavad end või ogaraks. Sotsiaalsed olengud on neile hädavajalikud, et nende immuunsüsteem säiliks.

Korraldada neile päevakeskuste poolt väljasõidud loodusesse. Tasulised, aga soodushinnaga. Siis nad saavad oma isu täis jalutada. See samuti aitab immuunsüsteemi tugevdada.

Liikuvad vanainimesed ei ole ohus, kuna nende immuunsüsteem on tugev. Seda on näidanud varasemad kogemused gripiga.

Soovitada, kui võimalik, pere noorematel liikmetel neid külastada ehk vähem, aga see-eest korraga pikemalt. Siis saavad kõik oma isu täis.

Kui ohtlikud on pere nooremad liikmed?

Nooremad liikmed pole nii ohtlikud, kui me arvame. Nimelt on praegu (Kolmainu Jumal olgu tänatud) nakatunuid halvimatel hinnangutel 1000 ringis, st iga tuhandes on nakatunud, st 1000 tuhande (miljoni) kohta 1 tuhat on nakatunud. Mis siis ülejäänud on? Nemad ei ole. Nad pole ka viirusekandjad. Viirus ju hävib pindadelt mõne aja jooksul ära. Nagunii avalikes kohtades koristatakse. Häviks ka koristamata.

Teiseks peab olema (levitava) viirusekandjaga vähemalt 15 min kontakt lähemal kui 2 meetrit või ta peab sulle õnnetult näkku aevastama või pritsima. Kes on tõenäosusteooriat õppinud, teab, et tingimus "ja" tähendab tõenäosuse vähenemist. Meenutame, et 999 juhtumit 1000st ei ole ohtlikud, kuigi nende tegevus võib olla ebameeldiv. Oled sa päevas vähemalt 1000 inimesega koos nii pikalt, et tekiks reaalne oht? Või 100-gagi? Su lähimas ümbruses on ka täistuubitud transpordis kuni 5 inimest ja nende joped, andestust, halval juhtumil ka näod, peavad selle kinni, nii et lähimad 3 on ehk ohus ja sa oled ohustatud lähima 3-5 poolt, kui nad on näoga sinu poole. Eestlane väldib silma vaatamist ja sageli ollakse näoga nö samas suunas ning juhitakse oma köhatus-aevastus kõrvale.

Lisaks pead sa olema osav, et just selle õnnetu koha peale käperdada, kus see viirus piisana on.

Lisaks pead sa olema osav, et just piisavalt kiiresti seda õnnetut kohta käperdada, kus see viirus piisana on.

Kolmandaks peab olema noor altis nakatuma sellesse. Kui praegu on 1 1000-le...

Kes on tõenäosusteooriat õppinud, teab, et tingimus "ja" tähendab tõenäosuse vähenemist.

Eesti rahvas oleks juba ammu grippi ja kes teab veel millesse maha surnud, kui see haiguste jm riskide kogum nii ohtlik oleks.

Mina tahaks teada, kui paljude "pagulastega", eriti uusitaallastega, olid praegused (esma)nakatunud üldse kokku puutunud?

Kas koolide viimine distantsõppele oli õigustatud?

Pensionäridest õpetajate ülirohkuse tõttu mõnes koolis, võib-olla ka paljudes, küll. Nooremad poleks seda koormust suutnud üle võtta, kui kõik pensionärid oleksid koju jäänud.

No ja mõnd üksikut kooli, kus võimekus oli, tööle jätta - oleks võinud anda võimaluse, aga üldine soovitus oleks võinud küll olla distantsõppele üle viia.

Lapsed hoiavad pigem omaette gruppi ega käi igas kohas. Neid kohti oleks võinud siis enam desinfitseerida, et viia seda tõenäosust veelgi madalamale. Terve kokkupuude tervega pole ohtlik - püüa sa seda haiget leida... Neile siis ka vajadusel organiseerida vabaõhuüritusi, et nad kaubanduskeskustes poleks.

Praegu on valitud kõige halvem lahenduste seast üldse

See et halvemate seast valiti paremad, ei tee asja paremaks. Majandus on krahhis. Perevägivald kasvab töökohakaotuse hirmust tulenevate pingete tõttu. Paarisuhted lagunevad või on tugeva löögi all... mõttetult. Inimeste immuunsüsteem nõrgeneb. Mis tuju sul seal looduses jalutada on, kui nutt tuleb peale?

8. märts 2020

Mõnusat naistepäeva!

Kui võtta sõna "naine" inimese tunnusena, siis Piiblis loomisloos on tal eriline tähendus.
Ta oli teine inimene, aga esimese inimese derivaat, tuletis. Kui siiani oli kõik elav, kasvav, loodud mullast, ka mees-inimene, siis naine loodi tulevasest mehest, ainsast olemasolevast inimesest - loodi, mitte ei eostatud, peale naist on kõik inimesed eostatud. 1. Ms 2:7 ja 21-22.

Naine oli mehe ainukene valik.
Mehele pakuti ka loomi, aga ta ei leidnud, et keegi neist ta kaasaks käiks. Nimelt Jumal nägi, et inimesele pole hea üksi olla ja siis saatis ta loomade-lindudega kohtuma, et neid nimetada, aga inimene ei tundnud emaste ega isaste loomade vastu ligitõmmet. Siis võttis Jumal inimesest tüki ja inimesest sai inimene-mees ja tükist inimene-naine. Mehele naine sobis. Inimene ühes tükis polnud rahul, aga kui tükk oli tast eraldatud, oli inimese üks osa oma teise osaga väga rahul. 1. Ms 2:18 ja 20-24.

Naine oli mehe abiline ja sellega rahul. Mees otsustas. 1. Ms 3:6 ja 17.

Naisel polnud isegi nime - ta oli naine. 1. Ms 2:20-3:17.

Mees oli juht, Jumal kõneles temaga, ja naine oli abiline. 1. Ms 3:9.

Kõik "head asjad" - Jumal kõneleb naisega, nagu ka mehega (muidugi tasub tähele panne kõneluste tooni muutumist nii mehe kui ka naisega), ning naine saab nime - seni oli nimi mehel ja nad saavad "targaks" - juhtuvad peale hea ja kurja tundmise puust söömist.

Hea ja kurja tundmise puu oleks mingi aja jooksul ära kuivanud ja kuna selle viljades puudus seeme, poleks see uuesti kasvama hakanud - vaevalt seda ka ümber istutama oleks hakatud. Jumal lubas süüa kõigi puude vilju, milles on nende seeme, aga seda ta keelas. Järelikult siis selle puu viljas polnud seemet. Lisaks lugedes uuest Jeruusalemmast Johannese Ilmutuses puudub vihje hea ja kurja tundmise puule, sellal kui elupuule on. Kaudselt vihje, et kui tahame olla edukalt viljakad, kanda hea tervise jms-ga järelkasvu, peaksime sööma vilju, milles on nende kasvataja taime, puu, seeme. Vaevalt me siin maailmas võimekamad oleme, kui juba Jumal oma riigis kogu aeg suunab elupuu viljale ja seemet kandvate puude viljadele, et me neist sööksime. 1. Ms 1:29, 2:17, 3:22 ja Ilm 22:2.

Nime osas. Jumal kõneles Aadamaga nimetades teda alguses inimeseks ja edaspidi meheks, mitte otseselt Aadamaks, aga loo kirjelduses nimetatakse meest ka Aadamaks, samas kui naine oli naine. Käsk loodule nimed anda ei käinud inimese kohta ja seda kumbki ei teinud. Alles karmist karistusest teada saades pani Aadam naisele nimeks Eeva. 1. Ms 3:20

Jumal kõneles mehega rahus, aga kui naine "võrdsustus" mehega, kõneles Jumal mõlemaga pahaselt. 1. Ms 3:9, 13 jj.

"Targaks" said naise soovil mõlemad. Mõttetu probleemi ülesküte - riietumise "probleem" - ja mees koos endise naisega, nüüdse (veel nimega nimetamata) Eevaga. 1. Ms 3:6.

Suhete purunemine Jumala ja inimeste vahel, aga ka inimeste vahel. Aadam naise hoidmise asemel hakkab nüüd naist ja Jumalat süüdistama - "vaata ka, kelle sa mulle andsid". 1. Ms 2:23-24 ja 3:11-12.

Lisaks eelnevale "heale" mõlemad saavad riided selga - seni olid mõlemad inimesekostüümis või mehe ja naise kostüümis. Peale pattu langemist said mõlemad omale riided selga. Peale pattu langemist, aga enne ohvrilooma nahka riietamist hakkasid nad end katma viigilehtedega ja igaks juhuks ka peitma. Nagu Jumal poleks neid seni alasti näinud ja nagu oleks Jumalal selle vastu midagi olnud - ta ju ise lõi nad. Jumal ka ei käskinud neid riietuda, tal oli aega küll - inimene ise paanitses. Igatahes selle sama kohaga, millega mõtles naine, mõtles nüüd ka mees. 1. Ms 3:21.

"Võrdsustumine". Jumal pani endiselt paika nn alistumisvahekorra - mees valitseb, hoolimata naise tahtest mehest üle olla, naise üle. 1. Ms 3:16.

Ka Paulus ütleb, et naised tõmmaku mütsid pähe, olgu koguduses vakka ja küsigu kodus meestelt, kui tõesti õppida tahavad, mitte "targaks". Võib ka öelda, et kui meest pole, aga tahab õppida, siis peab pingutama, et mehele alistuda, olla abiline, isegi kui mees on mühkam - raske on mehel naist hoida, kui teine tahab "tark" olla. Siis on lootust mehele minna. Naisel on vaja alistuda, mida ta peab nagunii tegema - abilise rollist tulenevalt, ja näidata mehele eeskuju oma rolli täitmisel, siis ta saab ka õppida. Muidugi kui mees näeb potentsiaali, võib ka paar sammu vastu tulla hoidmises, et anda naisele aega alistumise ideega harjuda. Oma naisest end paremaks pidades pole ka mees midagi. Alistumine pole seega enda teisest halvemaks pidamine. Teise käsitlemine oma abilisena ei tähenda teisest parem olemist. Kõik on kõigiga samaväärsed, lihtsalt ülesanded - neid tekitavad vastutusvaldkonnad - on erinevad. 1. Kr 11:5-6, 11-12, 14:34-35 ja Kl 3:18-19.

Naistepäev on eevadepäev, mitte naistepäev. Aga see võiks tõesti olla naisepäev - päev, kui naine on oma mehele hea naine edaspidi ega ürita saada "targemaks", kui ta seni on. Naine oli tark mehe abilisena. Ef 4:22-24.

Alles kui ta üritas mehega vähemalt "sama targaks" saada, lausa Jumala tasemel targaks, et saaks Jumala tasemel meest juhtida või ehk vähemalt "võrdselt" otsuseid langetada, et mees tema "potentsiaali" näeks, läks asi käest ära, ta sai Eevaks jm "võrdseks".

Lootuses, et me käsitleme tänast päeva naisepäevana - mõnusat naistepäeva!

Postituste ajaline järjestus