28. sept 2013

Valimisiga tõsta 25. eluaasta peale

Välja on käidud idee anda vähemalt 16. a noore (kasutan siiski väljendit laps edaspidi) vanemale lisahääl, mida vanem ise realiseerib ja sellega hakatakse tasakaalustama pensionäride kasvavat häälehulka.

Idee näiliselt ilus eesmärk muudetakse nahaalselt ära

Idee ise on näiliselt ilus, aga Eestis on selle ilu rakendamisega probleeme. Nimelt, olles juba kord andnud 16. a lapse vanemale lisahääle, hakatakse sealt edasi andma seda häält juba lapsele endale. Miks?
Praegu on lisahääl 16. a arvel, et aidata lapsi (noori) edasi lapsevanema elukogemuse abil.
Tulevikus on hääl 16. a-l, et tema saaks ise enda eest hääletada. Ehk kaitsmise pealt läheb tähelepanu sihilikult õiguse peale. Vaadake, lapse kaitsmine lapse olemasolu kasutades pole sama, mis lapsele õiguse andmine.

Kust ma võtan sellise julguse? Praeguselt perekonna ümberdefineerimiselt. Nimelt, kui seni on abieluväliseid lapsi kaitstud, siis nüüd väidavad abieluväliselt lapse saanud või last saada võivad inimesed, et selle seadusega mitte ei kaitsta lapsi, vaid kaitstakse just neid, potentsiaalseid lapse saajaid, ning nüüd veelgi enam lihtsalt seksijaid (homod jt, kes kasutavad oma nö homopoolt, nt biseksuaalid, kes armastavad ka samasoolisi, ja transvestiidid, soovahetajad, st algselt samasooarmastajaid). Vaadake, kuidas on algne hea idee lapse kaitsmiselt pööratud ära hoopis inimeste soovide, ihade rahuldamisele. Vt http://jannotults.blogspot.com/2013/09/sotsiaalministeeriumi-jaoks.html

Samamoodi läheb ka hääletusega.

Idee ilu näilisus

Mul on kahtlane tunne, et lapsevanemad lasevad siiski lapsel ise hääletada. Miks? No levinuimad põhjendused on:
  1. Lapse kaasamine ühiskonda (väga ilus mõte, aga ... kuidas nüüd selle vanemale antud häälega siiski on, mis on eesmärk?).
  2. Mis see paar aastat siia-sinna ikka ära teeb? Teeb küll, 16- ja 18-aastased on päris erineva arengutasemega, gümnaasium on andnud juba teatud elukogemuse ning mida vanemaks laps saab, seda enam ta saab ka ise aru, et vahe on sees.
  3. Vanemate süütunne justkui nad oleks liiga vähe oma lapsele veel teinud, ning nüüdne näiline võimalus lihtsate vahenditega veelgi enam lapsele meelehead teha. Mis see hääl siis ikka maksab? Ma võin öelda, et tean mitmeid (pigem hoian varjul) kordi, kus on maksnud ja väga.
  4. Hetkel ma nimekirja ei pikenda, aga võite ise edasi mõelda.
Nii et siis vanemale antud hääle kasutab ära laps. Kui vanem tahab ise oma hääle ära anda, ok, aga luua talle veel spetsiaalne võimalus, on kurjast. Tunnistan, et minu kodus me arutasime läbi, et kellele häält anda ja põhjendusi ja mind kuulati. Aga nüüd oleks juba noorelt ja topelt.

Sisuliselt luuakse lastele hääletusvõimalus "vanema kattevarju all".

Miks ma olen vastu?
  1. Pööratakse ära ühiskonna huvi neilt, kes on otsustusvõimelised ja kellega peab samuti arvestama. On olnud aegu, kui mittepensionärid oli suhteliselt (%) paremal positsioonil kui pensionärid. Kas siis anti kuidagi pensionäridele lisahääli? Ei antud. Miks peaks nüüdki andma lisahääli kellegi teise (nt lapse) arvel? Kui aeg läheb edasi, siis on jälle lapsi piisavalt ja kas siis keeratakse kuidagi ära vanemate hulgale või eluaastate hulgale? Miks me diskrimineerime pensionäre? Olgu öeldud, et ma pooldan siiski noori peresid, aga pensionäridega peab ka arvestama samuti ka keskealistega.
  2. Miks anda hääl vaid 16. a vanematele? Miks mitte juba rasedatele? Rase naine on ka juba ema, kuigi ta laps ei ole veel nähtaval, aga ta on olemas. Või arvab keegi, et laps tekib järsku sünnitusel? Laps tekib viljastumisel ja areneb erinevates etappides sh keskkondades. Iga laps on kaitsmist väärt: nii sündimata, sündinud kui ka 16-aastane laps.
  3. Lastele hakatakse suunama poliitkampaaniat. Ühelt poolt pole see halb, aga seda võiks teha ka praegu harival eesmärgil ilma suhteliselt otsese häälesaagita.
  4. Lapsel puudub elukogemus ning ta läheb seda teed, kes talle rohkem lubab.
  • Arvestame, et lapsed on eluaeg kõike saanud küllaltki lihtsalt. Kui vanem jätab lapsele sihilikult süüa andmata, siis ega me sellisest vanemast ka suurt ei pea. Kas laps oleks pidanud vaeva nägema? Ei, las lapsel olla lapsepõlv. Tööd võib teha, eelistan isegi, aga mitte sellisel tasemel, eesmärgil, nagu seda teevad vanemad.
  • Laps hakkab puuduvaid asju, sest ükski vanem ei suuda pakkuda lapsele kõike, eeldama poliitikutelt, kes neile vähemalt midagi justkui lubavad. Aga pakkuda nad ei saa seda, või on seni saadud? Näiteks võrdsus. See, kes pole oma võimetelt ja vastutuselt võrdne tahab saada samu õigusi, mis on neil, kel peaks vähemalt olema vastavad võimed ja vastutus.
  • See kõik loob eeldused populismiks.
  • Tehniliselt kellele antakse hääl? Emale või isale? Kas neist üks peab häälest loobuma? Või peab neist keegi omale hääle haarama? Kumb on lapse poolt rohkem mõjutatav ning kiirem lapse soovi täitma? Või antakse mõlemale hääl, st hääled mitmekordistatakse?
Hääletusõigus tuleks anda inimesele, kel on olnud võimalus omandada haridus ja/või käia tööl. 25. eluaastaks on omandatud neidudel magistrikraad ja käidud ka aasta jagu tööl. Noormehed on samuti omandanud magistrikraadi ning läbinud ajateenistuse või käinud tööl. Või on pidevalt tööl käidud vms kombinatsioon hariduse ja töö vahel, mis on Eestis võimalik. Kui ka pole tööle saadud minna, siis on oldud töötu ja saadud sealt kaudu elukogemus.

Mina tõstaks valimisea 25. eluaasta peale.

26. sept 2013

Üllitasin raamatu ja see on nüüd müügil!

Teadaanne kõikidele: uus raamat on müüki jõudnud!
Tallinna Nõmme ainumase üksikkandidaadi Janno Tultsi esikraamat Tölner pääseb taevasse! Mõtisklusi ettevõtlusest ja maksundusest Piibli ja MKSi abil sarja Tarkuseveski tarkuseterad 1. kuhi ilmus 3. mail 2013. aastal.

Nüüd on see müügis! Leida saab seda esialgu Apollo ketist. Oma silmaga nägin seda juba täna Kristiine Apollos!

Raamat, õigemini mõttevihik, seob ära Piibli, maksunduse ja ettevõtluse. Läbi aegade pole eriti midagi muutunud!

Raamat on ehitatud üles alates pereäriloomisest lõpetades, mida teha, kui maksuamet ja võlausaldajad on õigustatult kui hagejad kaelas! Vahepeal püütakse leida selgust, kuidas tölnerid (loe: maksu- ja tolliametnikud sic!) siiski taevasse pääsevad!

Võib öelda, et see raamat on väljavõte minu ettevõtlusalastest ja maksunduslikest vaadetest.

Tänan raamatu väljaandmisel kirjastajat Tarkuseveski, trükikoda Gutenbergi pojad ja teadmata antud aga väärtusliku abi eest kohvikut Strix TLÜ akadeemilises raamatukogus. Samuti Apollot, kes esimesena võttis mu raamatul sabast kinni, et müüki panna!

25. sept 2013

Tölner pääseb taevasse! värskendatud trükk

Tänasega sai minu esikraamatu Tölner pääseb taevasse! tiraaž enam kui 3-kordistatud. Varsti on seda lootust näha raamatupoodides üle Eesti.
Välimus on värskendatud!


http://www.tarkuseveski.org/images/esi_tagakaas_a5_pildiga_tlner_pseb_taevasse.pdf

22. sept 2013

Aborditegijate ja sellele kihutajate vastutus

Kui inimene tapab teise inimese majandusliku kasu ja tuleviku arengu eesmärkidel, siis peaks ehk ka piirama ta teovõime ära nt lähimaks 3-ks aastaks. Ehk aborditegija (ja sellele kihutajad nt vanemad) taandama sisuliselt (õiguslikult) alaealise seisusesse tagasi, kui ei suuda just tõendada hädakaitset, st ema elu oli ohus.


Abortide juures tuuakse põhjenduseks, et "elu on alles ees", loe "eluviis on alles ees". Mida see tähendab?
  1. Panna pidu
  2. Teenida raha
  3. Omandada haridus
Need on soovid. Teise inimese elu ohverdatakse nende 3 soovi täitmisele.

Kui rakendada teovõime piiramist, siis see ehk paneb mõtlema, kas kellegi elu on nii väheoluline, et oma madalaid soove, võrreldes teise eluga, täita jälle kellegi kontrolli all, isegi kui see oleks vaid 3 aastat:
  1. Panna pidu. Piiratud teovõimega tuleb pidutseda kainelt ning küsida raha, kui ise ei teeni.
  2. Teenida raha. Võib küll teenida raha, aga sellega tekivad piirangud: nt taandumised juhatuseliikmete kohtadelt, majandusliku vastutusega kohtadelt jms. Tankistide kasutamine on ebaseaduslik, nii et seda põhjenduseks tuua, et piirangud ei aita, on veider. On kindlasti veel valik piiranguid, mis rakenduvad (nt üldkoosolekul osalemine).
  3. Omandada haridus. Haridust saab omandada, aga siis kui vanem lubab sisse astuda sobivasse kooli (üli-, kõrg- või kutse- või isegi nn auto-).

Põhimõte on panna mõtlema, et kas lapse tapmine tasub ära eelnimetatud piiranguid? Kas lapsega koos ei oleks elu palju vabam ja seejuures loomuliku käiguga? Kas tasub hakata pereelu elama, kui endal on alles nii palju soove, mida tahetakse üksinda saavutada, ees? Tapmine sellistel eesmärkidel on küüniline. Kes langetab sellise küünilise otsuse, ei ole valmis ega õigustatud elama täisõigusliku ühiskonnaliikmena.

Nähtava inimese puhul on tapmise küünilisus ilmne, aga miks varjatud inimese puhul me seda soosime? Kas pimeduse varjus kellegi/millegi tapmine polegi kuritegu, kuna ohvrit ju ei näe?

Tuues välja riigi plaani hakata karistama lootekahjustajaid, tekib omaette küsimus, et kas riik suisa soovib aidata rahaliselt (mitte vaid võimaldada seadusandlusega) tappa just nimelt terveid lapsi? Tappa võib, aga kahjustada nende tervist ei või (a'la suitsetamine jms)?

Kui vaadata telesarju, siis seal on esimesi lahendusi just abort (Waterloo Roadi kool ETVs, Armuleek TTVs) või viljastamise ennetamine (Harry seadus K2s). Samuti Kumm on seks kampaania. Jäetakse mulje, et seksi kui tahad, sest inimene on tapetav; suguhaigus võib kujuneda probleemiks. Põhimõtteliselt sellega soositakse arulagedat seksuaalelu elamist. Seksuaalelu kuulub kindlasti eelkõige pereellu, st abiellu, ja peab olema piisavalt enda jaoks lahti mõtestatud.

Kordan üle, et eelnev ei puuduta neid noori ja vanu emasid, kelle elu päästab lapse surm. Siin las otsustab küll ema ise, kuna tegemist on tema eluga.

Tallinna valimistega puutub kokku sedavõrd, et enamus Tallinna haiglaid kuulub Tallinna linnale. Seal saab omanikuna Tallinn otsustada, et tehakse vaid elupäästvaid aborte.

18. sept 2013

Sotsiaalministeeriumi jaoks abieluseadus ja põhiseadus ei defineeri perekonda

Sotsiaalministeeriumile sai avaldatud nördimust, et toetatakse LGBT Erinevus rikastab "perenädalaid" 30 000 euroga (ligi 500 000 kr). Nördimuse avaldamisel sai toetutud EV põhiseadusele. Liina Kanter vastas nördimuse avaldamisele ilusti 2 nädala jooksul ja ma kommenteerin siin tema vastust.

Liina Kanter kirjutab, et
Perekond on üks ühiskonna alustaladest, samas Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda.
Kuidas saab olla alustalaks nähtus, mis ei ole defineeritud? Eesti seadusandlus peab tagama ühiskonna alustalad Eesti pinnal. Ütlen etteruttavalt, et Eesti seadusandlus defineerib perekonna. Aga nüüd asub L Kanter ise perekonda defineerima Perekonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ning hoolitsevad üksteise ja neist sõltuvate perekonnaliikmete eest. Nii et kristlaste ja mittekristlaste üldine definitsioon perekonnast ei sobi, aga talle sobib ta enda oma.

L Kanter kirjutab, et Nagu eelpooltoodu kinnitab, ei saa kindlasti perekonnaks pidada vaid abielulist suhet.

Võtame lahti põhiseaduse
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
  Abikaasad on võrdõiguslikud.
  Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
  Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
ning näeme, et perekonna, mida riik kaitseb, riikliku defineeringu ühe ja suisa esimese osana on abikaasade võrdõiguslikkus. Küsimus pole isegi, kas on abikaasad, sest nad on abikaasad, vaid nende võrdõiguslikkus.
Laste kasvatamine ja hoolitsemine, üldiselt vanemate ja laste kaitsmine. Kaitsta tuleb ka vanemaid. Viimane on, et tuleb hoolitseda oma abivajajate liikmete eest (abikaasade ja vanemate eest).
Nii et perekond on defineeritud Eesti seadusandluses.

Perekonnaseadus on abieluseadus. Perekonnaseaduses on 3 osa: 1. osa on abielu, 2. osa on sugulusest tulenevad õigused ja kohustused ja 3. osa on eestkoste. Ehk siis liit ja sellega seotud viljastav seks, neist tekkivad õigused ja kohustused ning hädajuhtumil abitagamine ilma perekonnata.
Kuna seksida on võimalik ka väljaspool abielu, siis on riik astunud laste kaitseks välja. Aga seda tõlgendab Sotsiaalministeerium L Kanteri isikus ja LGBT ühing, et riik on astunud seksijate kaitseks välja. Kusjuures LGBT ühinglased ei saa reeglina isegi seksi tagajärjel lapsi, kui nad just ei lähe oma seksuaalsättumusega vastuollu. Homode kooselu, keda justkui kaitstaks, on perekonna alt igatpidi väljas.

Liina Kanter aga samastab leibkonna perekonnaga (allajoonimine minu poolt): vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Olulise osa perekondadest moodustavad üksikvanemaga perekonnad (14,9 %).
Samuti loendati, et Eestis on 428 inimest, kes elavad samast soost partneriga.
428 inimest 1,3-st miljonist on kui palju? Isegi vange on meil rohkem ja me ei tee nende järgi oma elu ümber, lihtsalt tagame, et nälga ei jää ning keegi neid füüsiliselt ega moraalselt kahjustada ei saa. Vangid erinevalt homodest (jm hälbega inimestest) on vangi pandud. Hälbega inimesed on täiesti vabaduses ning neid ei kavatseta ka vangistada. Küll ma kahtlen, kas nemad ei kavatse tavalisi inimesi vangi panna selle eest, et neile vastu seistakse! Nüüd aga nende 428 omasooihara jaoks me hakkame oma ühiskonna alustala, perekonda, ümber tegema? See pole päris ilma asjata, et abielu reguleerib perekonnaseadus.

Sotsiaalministeeriumi seisukohast on kõik pered olulised ja tähtsad. Väga hea, seda tulebki välja näidata neid kaitstes mh perekonna mudeli lõhkujate eest.

Ühiskonnas on abielus ja mitteabielus olevaid paare ja lapsevanemaid, üksikvanemaid, vanavanematega kasvavaid lapsi, erineva rahvusliku, etnilise, usulise või kultuurilise taustaga perekondi, puuetega inimeste perekondi ning ka LGBT perekondikes pole perekonnad, nagu eeltoodust on näha, nii et juba eksitakse tõsiselt,  [...]  Pereteemaline üritus [...] on osa “Erinevus rikastab” projektist [...] teema on kajastada võrdse kohtlemise kontekstis perekondi, mille moodustavad või kuhu kuuluvad vähemused: etnilised või rahvusvähemused, puuetega inimesed või seksuaalvähemused. Nagu eelnevalt välja toodud, siis seksuaalvähemused ei moodusta perekonda.

Sotsiaalministeerium kaitseb väga valet asja õigete asjade väidetava kaitsmise seas:
Oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga alates 2010. aastast läbi viinud võrdse kohtlemise alaseid teavitustegevusi läbi „Erinevus rikastab“ projekti. Projekt ei vastandu sotsiaalministeeriumi üldisele
perepoliitika käsitlusele. Sotsiaalministeerium käsitleb seega perepoliitikat vastuolus seadustega.

Kõigil inimestel on õigus elada Eestis ilma, et neid solvataks, alandataks või kritiseeritaks [...]. Keegi pole ühtki tegevust eelnevast loetelust teinud seksuaalse hälbega (heterost erineva sättumusega) inimesele tema hälbe tõttu, Kes on seda teinud, on vaja küll korrale kutsuda. Ebatolerantsus on ühiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada kõikide inimeste võrdsed õigused. Sõna- ja väljendusvabadus annab isikutele ja kodanikeühendustele õiguse avaldada oma väga kindlaid veendumusi, kuid sealjuures tuleb oma õigusi rakendades jälgida, et teiste gruppide või üksikisikute õigused ei saaks riivatud.
Antud juhul on LGBT ja SM ebatolerantsed, sest nad astuvad vastu perekonnale või toetavad seda vastu astumist.

Selleks, et Te saaksite ise lugeda algset kirja ja vastust, siis olen need siin ka välja toonud.
Nördimuse avaldamine
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/poordumine-seoses-homopropaganda_18.html
Sotsiaalministeeriumi vastus
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/liina-kanteri-vastus.html

Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri vastus (homopropaganda sponsoreerimine)

Tere!

Perekond on üks ühiskonna alustaladest. Eestis on viimase rahvaloenduse kohaselt väga erinevaid peresid.  Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le).  Olulise osa perekondadest moodustavad üksikvanemaga perekonnad (14,9 %). Samuti loendati, et Eestis on 428 inimest, kes elavad samast soost partneriga. Sotsiaalministeeriumi seisukohast on kõik pered olulised ja tähtsad.
Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda. Perekonnaseadus defineerib abielu. Perekonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ning hoolitsevad üksteise ja neist sõltuvate perekonnaliikmete eest. Nagu eelpooltoodu kinnitab, ei saa kindlasti perekonnaks pidada vaid abielulist suhet. Ühiskonnas on abielus ja mitteabielus olevaid paare ja lapsevanemaid, üksikvanemaid, vanavanematega kasvavaid lapsi, erineva rahvusliku, etnilise, usulise või kultuurilise taustaga perekondi, puuetega inimeste perekondi ning ka LGBT perekondi. Laste ja perede arengukava aastateks 2012-20 läbivateks põhimõteteks on muuhulgas, et iga laps on väärtus ning kaasaegne ühiskond rajaneb inimestevahelisel hoolimisel, võrdsetel võimalustel ja soolisel võrdõiguslikkusel.  Pereteemaline üritus Nokia kontsertimajas on osa “Erinevus rikastab” projektist ning on avaüritus „Erinevus rikastab” nädalatele Tallinnas ja Tartus. Nädalate läbiv teema on kajastada võrdse kohtlemise kontekstis perekondi, mille moodustavad või kuhu kuuluvad vähemused: etnilised või rahvusvähemused, puuetega inimesed või seksuaalvähemused.
 Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt kuuluvad sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse nii laste ja perede poliitika kui ka võrdse kohtlemise poliitika kujundamine. Võrdse kohtlemise edendamine kajastub ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2011-2015 - http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm  
Põhiseadus § 12 sätestab nii üldise võrdsuspõhiõiguse kui ka diskrimineerimise keelu. Võrdse kohtlemise seadus § 1 sätestab, et diskrimineerimine on keelatud rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Teadlikkuse tõstmine ja stereotüüpide vähendamine ühiskonnas on sotsiaalministeeriumi arengukavas olulisel kohal.
Üldise tolerantsuse suurendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga alates 2010. aastast läbi viinud võrdse kohtlemise alaseid teavitustegevusi läbi „Erinevus rikastab“ projekti. Projekt ei vastandu sotsiaalministeeriumi üldisele perepoliitika käsitlusele. 2013. aasta „Erinevus rikastab“ projekt keskendub üldise sallivuse tõstmise kõrval mitmekesisuse edendamisele ettevõtetes. Toimunud on erinevad koolitused ja seminarid ettevõtetele ja personalijuhtidele. Projekti raames viiakse läbi uuringuid ja analüüse ning antakse välja teabematerjale, mh õppematerjale. 2013. aasta projekti üks alateemasid on ka puuetega inimeste probleemidest teadlikkuse tõstmine ning TTÜ õiguse instituudi teostatava projekti partneriks on Eesti Puuetega Inimeste Koda. Informatsiooni 2013. aasta projekti tegevuste kohta leiab siit: http://www.erinevusrikastab.ee/et/projektist/2013-aasta-projekt
Kõigil inimestel on õigus elada Eestis ilma, et neid solvataks, alandataks või kritiseeritaks lähtuvalt nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.  Ebatolerantsus on ühiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada kõikide inimeste võrdsed õigused. Sõna- ja väljendusvabadus annab isikutele ja kodanikeühendustele õiguse avaldada oma väga kindlaid veendumusi, kuid sealjuures tuleb oma õigusi rakendades jälgida, et teiste gruppide või üksikisikute õigused ei saaks riivatud.

Palume sellele kirjale mitte vastata. Täiendavate küsimuste korral pöörduda info@sm.ee

Lugupidamisega

Liina Kanter
Sotsiaalministeerium


Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja

Pöördumine, millele ta vastas
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/poordumine-seoses-homopropaganda_18.html
Minu kommentaar vastusele
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/sotsiaalministeeriumi-jaoks.html

Pöördumine seoses homopropaganda sponsoreerimisega

Lgp Taavi Rõivas!
Lgp Liina Kanter!

Kirjutan Teile, kasutades hr Varro Vooglaiu sõnu, et avaldada oma pahameelt tõsiasja üle, et Sotsiaalministeerium kasutab maksumaksjatelt kogutud raha homopropaganda rahastamiseks.

Tuletan teile meelde, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.

Just sel põhjusel on nt leedukad oma ühiskonna kõlbeliste aluste kaitseks keelanud homopropaganda noorte seas. Aga meie valitsus hoopis rahastab seda -- ning teeb seeläbi nii minust kui ka kõigist teistest maksumaksjatest kaudselt homopropaganda sponsorid.

Ajal, mil väga paljudel Eesti inimestel on kitsas käes ja paljud lapsed elavad allpool vaesuspiiri, on selline teguviis lihtsalt häbiväärne.

Viimatigi tekib küsimus, kust on valitsus saanud mandaadi sellisel viisil ühiskonna kõlbeliste alustega manipuleerimiseks.

Aga kui te ei austa meie ühiskonna kõlbelisi alusprintsiipe, siis võite olla kindel, et aitame valijatel seda meeles pidada ja teeme kõik endast oleneva, et nad järgmine kord valimiskastide juures toimiksid sellest teadmisest lähtuvalt.

Loodan väga, et leiate endas sirgeselgsust lähtuda oma tegevuses meie rahva kultuurilistest traditsioonidest, mitte sellest, mis rõõmustaks neid, kes püüavad meie ühiskonda allutada moodsate ideoloogiatele.

Pettunult,
Janno Tults

8. sept 2013

Üüripättide püüdmine

Käesolevate valimiste juures on toodud välja, et pole mõtet kuulata poliitikuid, kes hakkavad rääkima maksudest, kuna maksud pole kohalike valimiste teema.

Maksud on kohalike valimiste teema kohalike ja osade riiklike maksude osas.

Toon siin välja võimaluse, kuidas MTA saab "vihatud" Tallinna jt KOV kaasabil maksustada üüritulult tulumaksumaksjate eemalhoidjaid.

Üürnik satub makseraskustesse ja läheb taotleb sotsiaalabi. Tallinn andmete ehtsuse veendumiseks küsib üürilepingut ja toetuse taotlemise aluseks makstud summasid. Sealt selgub teine pool, kellelt saab vajadusel üle küsida andmete ehtsust. Minu teada või vähemalt mõistes standardkäitumine.

Tallinn kogub üürileandjate andmed koos üürisummadega kokku ning edastab MTA-le. See määrab maksu üürileandjale. Kuna üürileandja on tõenäoliselt sisse kirjutatud Tallinnasse, siis võidavad nii Tallinn kui ka riik, üks saab KOV osa tulumaksust ja teine ülejäänud osa.

Kas sotsiaalabi jääb hirmu pärast korter kaotada taotlemata? Vaevalt. Sotsiaalabi taotleja jääb üürikorterist ilma kas seetõttu, et ta andis üürileandja välja või siis seetõttu, et jäi üüri võlgu. Kumb on hullem ning tõenäolisem lahendus?

Tulumaksu puhul on oluline see, et raha on üürileandja kätte saanud, ta maksab maksuraha alles peale laekumist.

Maksud on Tallinna teema. Mitte kõik riiklikud maksud, aga vähemalt 2. Kaudselt ka teised, nt kütuseaktsiis teede remondiks, sotsiaalmaks ravikulude katteks jm.

Postituste ajaline järjestus