21. aug 2019

Eesti kuulutamine iseseisvaks jäi ära

Eile, 20. augustil, 28. Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval valitsesid iseseisvusmeeleolud: meedias polnud lõhnagi taasiseseisvumispäevast, vaid olid valitsusvastased väljaastumised, esilehte valitsesid praegune ja eelmine Ülemnõukogu esimees, praegune korraldas ka oma roosiaias iseseisvuse tahtjate kihutuskoosoleku. Viimastel päevadel võtsid mõlemad korduvalt õigustatult valitsusvastaseid seisukohti.
Õhus olid iseseisvusmeeleolud. Kas tõesti me saame vabaks? Kas tõesti, täna, 28 aastat hiljem, me kordame oma hiilgavat saavutust?

Ei! Ülemnõukogu esimehed, praegune ja möödunu, olid jutuvennad, suure mulli puhujad.
Või nad kartsid rahvast, kes laulis Toompea lossi ees? Teadaolevalt just need valitsusliikmed, sh peaminister, puudusid roosiaias koosolekult. Eks nad koondasid rahvast, nagu Savisaar, kartsid iseseisvuslased? Ka kohal olnud valitsusliige oli iseseisvuspüüdlustele tõsiselt vastu.
Tõenäoliselt nii oligi.

Nüüd enam tükk aega me ei saa loota iseseisvusele. Tuleb välja, et istuv valitsus laulis end Toompea lossi ees taaskord vabaks.

20. aug 2019

Sde näo päästmine

Indrek Tarand oma juhmuses kahjustab eelkõige Sde mainet. Sotside oma üldiselt (nagu teate, sotsid on minu jaoks kõik peale Ekre ning mööndusega jäävad praegu välja imi (Isamaa) ja keski edumeelsed), aga eelkõige koduerakonna Sde oma.

Sde ainus võimalus oma nägu päästa, on maksta SAPTKle ise Tarandi eest 2000 eurot ära (mille Tarand pidi tagastama asjaolude muutumise, mh oma antud lubaduse raames, aga irvitades keeldub tegemast ja riigiprokuratuuri otsus seda süüteona mitte käsitleda, riivab rahva õiglustunnet).

Postituste ajaline järjestus