30. nov 2018

Tarandi lahendamine

Esmaspäeval, 26.11.2018. a, toimus nn Marrakechi rändeleppe (tuntud ka kui ÜRO rändelepe) vastane EKRE korraldatud meeleavaldus. Seal tungis ühel hetkel lavale Euroopa Parlamendi liige ja sotside mitteametlik liige Indrek Tarand, kes rebis Martin Helme käest mikri ja hakkas sinna röökima sisulisi jaburdusi. Kuna see miiting toimuski kaasnevalt sotside tegevuse vastu, siis see Tarandi väljendatu oli jaburus, tal ei lastud enam oma mõtet täpsustama hakata, kuigi ta kõnetehniliselt alustas justkui vastuväitega enda partei väidetele.

Seejärel püüti talt haarata mikrit ja teda eemaldada poodiumilt, aga see oli sümboolne tõukeke, sest Tarand hüppas ise poodiumilt alla. Seejärel ta jätkas räuskamist ning keegi väänas temalt mikri ning teine haaras tal lääne vanade heade kauboifilmide kohaselt natist ja püksivärvlist ning tegi väljaviskamise rahvast avatud, vabale, alale. Teine või mitu virutas talle jalaga kanni kerge vopsu.

Selle tagajärjel läks EKRE mikker katki ning Tarand võis saada halva kukkumise tagajärjel ka kerge käevigastuse. Sellega, et Tarand kogu asja keskel end naermas suutis hoida, sellega püüdis ta arvatavasti lihtsalt olukorrast üle olla.

Kuidas oleks olukorra saanud lahendada? Tarand oleks asja jätnud ning tunnistanud, et ise ronis valele meeleavaldusele ning sai kohase tagajärje, mitte üleliigse, vaid kohase. EKRE oleks eiranud asjaolu, et Tarand rikkus avalikku koosolekut. Tarand oleks võtnud mingil hetkel EKREga ühendust ning küsinud rahulikult, ei, mitte alandlikult ega ka üleolevalt, vaid normaalselt, sest põhimõtteliselt olid segamine ja reaktsioon lahenduseks omavahelise tasakaalustatuse tõttu, et kuule, mis ma mikri eest võlgnen, et vabandan, et mikker katki läks. EKRE oleks andnud talle siis teada kohe või kui arve selgub ning Tarand oleks selle tasunud.

Loomulikult oleks Tarand läinud õhtul uudistesse, sest sellist asja ei juhtu iga päev. Ta oleks seal kommenteerinud, et noh, ise läksin tüli norima, sain ka kohase lahenduse. Noh, käsi on kipsis, aga hea, et niigi läks, sest see oli asjade õnnetu käik, mitte kellegi tahe tal käeluud murda (räägime siin füüsilisest tegevuse sihist, mitte unistusest). Ta oleks rääkinud, mis lähenemise eest ÜRO rändeleppele ta seisab ning oleks asjad selged. Helme oleks ka läinud uudistesse ning öelnud, et noh segas, sai asjakohase karistuse ja sellega on nüüd lõpp; mikri kohalt oli viisakas, nentis, et tema tegevuse tagajärjel sai mikker viga ning küsis, et palju võlgneb? Eks see summa varsti selgub või on juba selgunud. Nõme käitumine, aga noh, reaktsioon ka kohane. Selles mõttes lugupidamine Tarandi kui sotside esindaja vastu, et tegi ja kannatas tagajärje välja, mitte ei hakanud lolli iba ajama.

Kuidas tegelikult läks? Noh, pange otsingusse. Mõningad tulemused ja tegevused on kohe siin: Tarand ründajana, oma arust kannatajana, andis esmalt politseisse ja EKRE kannatanuna andis vastu politseisse. Euroopa Parlamendi president ründas EKREt, et nende liiget rünnati. Tarand kogu aeg rõhutas, kuidas talle kui EP saadikule peksa anti.

Sotsid võimuparteina on jätkuvalt ussikesena käituvad - käivad ja ussitavad.