RK 2015 üldpõhimõtted

Ise ma RK valimistel ei osale. Küll aga tahan, et poliitikud täidaksid järgmisi põhimõtteid. Täienevad ja muutuvad vastavalt vajadustele. Jaga seda lehte ka Facebookis, kui ühined piisavalt nende põhimõtetega. Teeme poliitikutele selgeks, mida me tahame, et neil ei tekiks "iseseisvuspüüdlusi a'la kooseluseadus". Väljatoodud arvud on näiteks ning läbiräägitavad.
Liitu ka lehega www.facebook.com/kristlikpoliitikjannotults, kus ma aeg-ajalt käin välja mõtteid, mida valimiste ajal mõelda ja oma kandidaatidelt küsida.

Üldpõhimõtted

Vabadus. Isik on vaba ning Riik töötab, et tagada isiku vabadust ja aidata tal oma vabadust realiseerida.
Vahendaja. Avalik sektor vahendab vajalikke ülesandeid, mida erasektor vahendada ei suuda.
Täitja. Avalik sektor täidab vajalikke ülesandeid, mida erasektor täita ei suuda.
Aitaja. Avalik sektor aitab võimalusel ka teisejärgulistes ülesannetes, milles erasektor toime ei suuda tulla.

Moraal

Abielu on (ainus) mehe ja naise-vaheline liit. Kooseluseadus tühistada igal kujul.
Seksuaalsuhted sobivad komplekti mees-naine ja mitte mingisse muusse komplekti. Eelkõige abiellu. Propageerida kampaaniatega.
Tagaplaanile ajada lõbumajad ja nende mitteseadusevastased allkategooriad, samuti homopropaganda ning muud "moraaliarendused". Need takistavad abielu. Need takistavad elu. Mina selles jamas elada ei taha, mis neist arendustest välja tuleb.
Kooseluseadus, alaealiste abordiga seotud, lastekaitseseadus ja karistusseadustiku vihkamisosa menetlemine ära lõpetada, vastu võetud osad tühistada.

Usuõpetus koolidesse, et toetada moraalse inimese kasvamist.

Poliitiline tegevus ja riigikogu

Erakonna saab luua tavalise MTÜ alustel ning see saab võtta laenu kellelt soovib. Hoitavaks näiteks on Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid, kes võeti praeguse rahastamissüsteemiga kriminaalvastutusele ja hiljem läks pankrotti meie "ülidemokraatlikus" riigis, samas kui riigikogu erakonnad saavad edukalt esineda, kuna neile on tagatud piisavad rahavood, et pankadest laenu võtta. Samuti on näha olnud meie pankade erapooletus, eriti Swedbanki oma.

Valimisliidu saab luua ka riigikoguvalimisteks. Valimisliit või tulla ja minna, aga inimesed, kes on valimisliidus on need, kes otsustavad. Nagu näha, joostakse ka erakondadest üle, isegi enne valimisi. Valimisliidu näol on tegemist vähese hulga inimestega, kes on ka nähtaval, samas kui erakondades on nad peidus.

Majandustegevus on lubatud. Poliitikas osalejad (üksikandidaatid juba praegu, aga ka valimisliidud ja erakonnad) saavad tegeleda majandustegevusega otse või vajadusel läbi tütarettevõtete. Meil on piisavalt riigiinstantse, kes suudavad ausust jälgida. Kui ei suuda, siis tuleb praegused instantsid reorganiseerida.

Erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid saavad eksisteerimistoetust. See sõltub sissesaanud kandidaatidest, aga iga olemasolev (registreeritud) erakond, valimisliit või üksikkandidaat saab toetust lisaks 5 kandidaadi jagu. Nt kui mingil hetkel on registreeritud 20 erakonda-valimisliitu-üksikkandidaati ja riigikokku saab 101 kandidaati, siis kokku jagatakse raha 20x5+101=201 osa abil. Igaüks saab vähemalt 5/201, oma iga riigikogu saadiku pealt saab erakond-valimisliit-üksikkandidaat veel 1/201 kogu eksisteerimistoetusest. Ajal kui üksikkandidaadid või erakonnad on liitunud ühisnimekirjaks (valimiste aeg), saadakse toetust sel ajal eksisteerivate nimekirjade alusel, iga nimekiri on eraldi tavapärases mõistes erakond-valimisliit-üksikkandidaat. Me elame IT-ajastul ja ümberarvutamine käib kiiresti. Sel ajal kui saadakse toetust, tuleb ka esitada kulude-tulude aruandeid, see aitab valijal mingil määral aru saada, keda valida.

Eksisteerimistoetuste likvideerimine. Alternatiiv kõigi riigieelarvelise rahastamise asemel on lõpetada igasugune riigieelarveline rahastamine.

Kautsjon kaob ära. Inimesel on õigus mängida lolli, kui ta soovib, isegi valimistel.

Parimate tulemustega kandidaadid sõltumata erakonnast. Riigikokku saavad üleriigiliselt parimad suhtarvud saanud kandidaadid. St kui üks inimene saab Tallinnas 5 % võimalikest häältest, aga teine inimene kuskil maakohas 7 %, siis sisse saab riigikokku maakohas hääled saanud inimene. Sellega tekib riigikogulastel varsti huvi tuua maale elu tagasi, et oleks rohkem hääletajaid ja kandidaate, ning on tagatud inimese riigikokku saatmise soovituse nõue. Mida enam teda omas piirkonnas toetatakse, seda kindlamalt ta sisse saab. Kohaliku tähtsuse alternatiivina võiks muuta kõik kandidaadid üleriigiliselt valitavateks. Samas säiliks paremusjärjestus. Erakondade paremusjärjestus, mis on lihtsalt meelelahutuslik osa, tekib sisse saanud kandidaatide kaudu, mitte koguhäälte kaudu nagu praegu.


Riigikoguliikme palk 2-kordne keskmine palk. See toob väga kiiresti elulähedaste otsuste juurde tagasi meie praegu taevastes sfäärides viibivad poliitikud. Kas palka arvutada aritmeetilise või mediaankeskmise järgi, pole suurt vahet, sest kumbki pole liiga suur.


Koostöö erasektoriga ja kohalike omavalitsustega

Riigi roll pole olla tööandja. Riik tellib võimalikult palju sisse kohalikult omavalitsuselt, see omakorda erasektorilt. Ametites, kus tugitegevused omavad liiga suurt osakaalu, nt maksukogumise protsess maksukogumisel, tuleb kaaluda töö restruktureerimist või töö lõpetamist.

Kes pole erasektor? Siin all ei loeta erasektoriks eraõiguslikke ühinguid, mis kuuluvad avaliku sektori omandusse või on valitseva mõju all.

Erasektor on oodatud. Riik tervitab koostööd erasektoriga ning erasektori panust sotsiaal- jm avalike probleemide lahendamisel. Riik tunnustab mh koguduste ja kirikute sotsiaalvõrgustikke ning kasutab neid inimeste toetamiseks.
Eelkõige, aga mitte ainult, MTÜd, kes tegelevad inimeste sotsiaalhoolekandega, nt Tallinnas Oleviste kogudus, Toidupank jt. Tänu neile jääb nii mõnigi euro riigi- ja kohalikust eelarvest toetusena väljamaksmata, kuna inimene saab kätte piisava abi.
Isikud, kes pakuvad teenuseid ning nende teenuste rahastamist ja/või korraldamist on lihtsalt vaja vahendada või korraldada. Endiselt on selliseks nt teedeehitus, kus inimesed seda ise tellida ei suuda, samas riik ka oma teedeehitusettevõtet ei loo. Aga ka muud vajalikud erasektori poolt edukalt teostatavad tegevused.

Koostööst keeldumine. Monopoolses valdkonnas korraldab Riik tegevuse ise oma allühingute abil, nt Elron. Selleks, et välistada hindade tõusu, kuna konkurentsiamet pole suurem asi asjade korraldaja. Avalikud kogemused on olemas ka saarte praamiühendustega. Riik ei telli teenuseid ega toeta tegevust:
Monopol. Partneriks on monopoolne juriidiline isik või ettevõtja.
Oluline kallinemine. Partnerlus läheb oluliselt kallimaks, kui riigi enda vahenditega leiduv lahendus.

Omavalitsuste tulubaas tõsta 75 % tulumaksust elu- või asukoha järgi. Riik delegeerib oma kohustused kohalikule omavalitsusele, kulude katmiseks on omavalitsustel vaja täiendavat rahastamist. Iga inimene ja juriidiline isik peab olema kuskile registreeritud (rahvastikuregister, äriregister või muu eksisteerimise register) ning selle järgi laekub ka raha omavalitsusele. Selle raha peab nagunii ära maksma, nüüd makstakse läbi kohaliku tasandi, kes on abivajajale eelduslikult kõige lähemal.


Haridus ja selle taseme tõstmine

Vähem on rohkem. Klassid ja rühmad koostamist rahastada põhimõttel: mida nooremad lapsed, seda vähem on neid grupis. Keskmine klassisuurus võiks lasteaia noorimast rühmast kuni 4. klassi lõpuni olla 10 õpilast, 9. klassi lõpuni 15 õpilast ning gümaasiumis 30 õpilast. Gümnaasiumisse tullakse vabatahtlikult ning ollakse juba ise motiveeritud õppima. Kui aga ei olda motiveeritud, siis pole nende koht veel gümnaasiumis.

Kooliaja pikendamine. Põhikool pikeneb 9-lt aastalt 11-le. Gümnaasium 3-lt 5-le. Kui on nö kallakuga kool, siis kallaku võrra veel 2-3 aastat. Oluline on hoida üldharidus kvaliteetsel tasemel ning kui lapsele soovitakse õpetada veel nö ametit ning anda talle tavalise üldhariduse tunnistus, siis tuleb paratamatult kauem õppida. Edukamad võivad ka varem hakkama saada.

Usuõpetus. Usuõpetus tuleb kohustuslikuna kõigisse tasemekoolidesse (st huvikooli ei pruugi tulla). Usuõpetus on eelkõige väärtusõpetus. Pähe ei õnnestu seda kellelegi määrida, ka mitte lastele. Vastasel juhul poleks ka usuõpetus probleemiks, sest seda peetaks elementaarseks. Kes peab usuõpetust probleemiks, võib mõelda, miks praegune nö usuvaba kool kasvatab teisi peksvaid, torusiiliga kasse pesevaid ning kajakaid piinavaid ja põletavaid lapsi. Usuõpetus on vajalik ka sulle, kes sa ise või su laps saab koolis kasvõi aeg-ajalt peksa füüsiliselt või hingeliselt. Ennast hindav õpilane väärtustab kaaslasi ja ka haridust, mida ta omandab. Kooli praegune õppetöö korraldus on väärtuskasvatuses sedavõrd hakitud, et väärtusi kompleksina ei õpeta enam vist ükski kool.

Hindamine kui edunäitaja. Õppimisel jälgida õpilaste toimetulekut õppeainetes ning nad suunata järelaitamisse murettekitavate tulemustega õppeainetes. Õpilane saab aines üldse või vastava hinde vaid siis, kui ta tulemused on seda hinnet ka väärt, mitte seda ei kingita. Tingimisi üleminekuid võib lubada jätkuvalt.

Istuma jäädes jäädakse kordama neid aineid, mille tulemus oli alla 4. Kui õpilane ei suutnud, nt 7. klassis õppida piisavalt hästi, et 4 kätte saada ning ta keskmine tase oli selline, et tuleks kordama jätta, siis on kasulik juba nö piiripealsete tulemustega ained samuti üle korrata 7. klassi tasemel, st üle viia uude 7. klassi komplekti. Tunniplaanis nende ainete ajal, kus läks hästi, võib ta oma nö vana klassiga (nüüdse 8.) edasi õppida uusi aineosi, isegi neid osi, kus senine oskus aines on veel vilets, et endale võimalusel aine tulevast osa siduda kordamisel oleva aine osaga. Kui vana klassiga ei saa edasi minna nö tunniplaani aukude ajal või ei taha, siis jätkab uue klassi tunniplaanis.

Ainekursuste kordamine. Võimalusel ainekursuste kordamine ilma istuma jätmiseta. Samas see nõuab õpilase suurt tahet koolivälisel ajal tulla ainet uuesti õppima ning sellele liskursusel osalemine eeldab põhikursusel osalemist, et välistada põhjuseta puudumist, õpilase-poolset "tunniplaani optimeerimist".

Lastega (kuni 19 erandina) seotud probleemsed kooliotsused peab tegema lapsevanem. Noorel ei ole kahjuks piisat elukogemust ega julgust teha probleemidesse sattumisel esmapilgul probleeme pikendavat otsust. Eeldus on, et nt gümnaasiumisse tuleb laps ise omal soovil, aga sealt lahkumise otsustab lapsevanem. Lapsevanemale tuleb anda tuge, et ta julgeks selle otsuse vastu võtta oma lapse huvides.

Riigiabi. Sotsiaalabi

Täiendavat toetust antakse inimesele, kes on nö aktiivne, st käib tööl ja/või koolis ja/või on juriidilise isiku juhatuses (sh seda asendavas vormis) või on muidu vabatahtlikuna kuskil ametis. Täiendava toetusega premeeritakse inimese aktiivsust, sest see suurendab võimalust inimesel väljuda abivajamise nõiaringist.
Täiendavat toetust antakse abielupaarile, sõltumata, kas nad on lapsevanemad.
Täiendavat toetust antakse üksinda last kasvatavale emale või isale.
Täiendava toetuse suurus: inimese toimetulekupiiri suurendatakse 20 % võrra ning tavapäraseid lisatoetusi suurendatakse 20 % võrra.

Huviharidus sõltumata vanusest. Riik annab täiendavad ressursid puudustkannatavatele inimestele tegeleda huviharidusega. Sellega maandatakse stressi ja kosutatakse tervist.

Ravikindlustus laieneb kõigile Eesti maksuresidentidele. Tervis on inimõigus. Riigi poolt üldise ravikindlustuse raames ei saa haigusrahasid (ravikindlustushüvitist). Enamus inimesi on kindlustatud läbi riigi või tööandja (nt lapsed, üliõpilased, töötajad, töötud ja pensionärid jpt). Vajadus on nt alustavate ettevõtete juhtidel, väikeettevõtete juhtidel, töötuse mõttes heitunutel jt. Neid õnneks on siiski väike osa Eesti elanikkonnast.

Hambaravi sõltumata vanusest.  Riik annab täiendavad ressursid puudustkannatavatele inimestele ravida hambaid. Hambaravi on inimravi üks osa.

Toetuse suurus: inimese toimetulekupiiri+täiendava toetuse summat suurendatakse huviharidusele ja hambaravile kuluva summa võrra. Ülemsumma fikseeritakse huvihariduse puhul.

Üldine. Sissetulekute hulka ei arvestata annetusi ega laene. Seni kummalisel põhjusel arvestatakse.

Sotsiaallaenud. Sotsiaallaenud on olukorraks, kus toetuse andmine pole enam mõtekas, aga soovitakse tagada inimese toimetulek senisel tasemel. Sotsiaallaene antakse juhul, kui toetusest ei piisa, aga inimesel on vaja kulutused katta. Nt korteriüürist või laenumaksest tekkiv vahe. Samas on teatud piirangud ka mahtudes, et ei toimuks asjatut kulutamist tuleviku arvel.
Laenu tingimused enne kui rakenduvad muud piirangud.
1. Laenu suurus. Laenuga kaetava vahe arvutamisel ei arvestata lisanduvat toetuseosa, st eeldatatakse, et inimene saab toetust ilma preemianormita.
2. Laenuväljastamise tasu on 2 % väljastatavalt summalt. Vajadusel suurendatakse laenusummat, nõnda, et peale tasu maha võtmist jääb alles vajalik osa, st sel juhul on laenutasu 2/98 vajalikust summast.
3. Laenu puhul lisaks intressi ei arvestata.
4. Laen kestab 12 kuud.
5. Laenu antakse vajadusel ka eelmise sotsiaallaenu katteks.
6. Laenule üle 2000 € nõutakse tagatist kinnisvara vm vara näol. Kui tagatis hävineb, kahjustub, ei kao siiski laenunõue.

7. Laen läheb pärijale laenuvõtja surma korral üle. Pärija oleks pidanud kohe sekkuma arvete tasumisse, et laenu poleks alguses pidanud võtmagi.

Finantside kogumine. Edukiirtee

Riigi kogutavad annetused. Riik hakkab koguma annetusi oma eesmärkide täitmiseks. Eelkõige sotsiaalsete asutuste arendamiseks ja ülalpidamiseks, nt lasteaiad ja haiglad. Vajadusel luuakse nende juurde fondid, kus kui üldse, siis saavad tasu vaid tuluürituste korraldajad. Igapäevase juhtimise eest tasu ei maksta, see on vabatahtlik töö, inimese annetus sellesse valdkonda. Kas üldse luua eraldi fond? Koguda raha ja materjalid (kui tehakse remonti heategevuse korras) kohe vastava asutuse peale.

Maksulaekumised, riigilõivud jms
Miks maksu määratakse? Maksude seas tuleb eelkõige lähtuda põhimõttest, et maksu määratakse seal, kus enam alternatiivsete lahendustega toime ei tulda. Väga vähesed maksud on tuluteenimiseks. Mõningad siiski on, sest kuskilt peab raha tulema. Maksud on eelkõige ärisektorilt panuse saamiseks Riigi arengusse. Eelistatud on siiski, nagu öeldud, lahendused, kus ei pea makse üldse rakendama. Maksutuludest kaetakse tegevused, mis ei ole annetuste poolt kaetud, täiesti või osaliselt. Maksud jm koormised (riigilõivud), mida on võimalik, vähendatakse seadmata samas ohtu funktsioneerimist. Tõstmist ei poolda. Oluline on saada piisavad maksulaekumised, mitte kõrged maksud. Laekumised aga saavad tulla ka madala maksukoormusega, sest kaovad ära kulud, mida kõrge või lai maksukoormus kaasa toob. Maamaks riikliku maksuna, aga KOV poolt juhitavana, langetatakse võimalikult miinimumini ka ärisektorile.

Maksude ulatus peab vähenema, makse kergekäeliselt ei tõsteta. Makse pigem langetatakse. Kuigi populaarne on öelda, et mida laiem maksubaas, seda väiksem on iga maksumaksja kohustus, on see siiski tagurlik. Mida laiem on maksubaas, seda enam on vaja ametnikke iga baasiosa kontrollimiseks. See aga vähendab maksudest saadavat tulu. Olgu maksustatavat osa vähem, aga olgu see kontrollitav.

Riigilõivud. Riigilõivustatud toimingute puhul eelnevalt nõustatakse isikuid, sh ettevõtjaid ning selgitatakse põhjalikult kaetavaid alasid.

Laenud. Vajadusel võtab riik laenu, et elada üle tekkivad kriisiajad.


Trahvid. Trahvide osakaal ja suurused vähenevad, sest trahvid ei ole eelarve täitjateks vaid äärmuslikeks lahendusteks. Seetõttu ei tohi trahvivad ametid oma tegevuskulusid trahvidega tasa teenida. Peab kaduma motivatsioon trahve nö seaduse tähte taga ajades määrata, peab hakatama lähtuma inimlikust aspektist, et Riik teenib isikuid ja iga isiku taga on lõpuks inimene.


Muudatused maksudes. Maksude abil edu taastamine ja kiirteele sättimine

Maa jm varamaksud, nt raskeveokimaks likvideerida. Säästlikku ja investeerijat ei tohi karistada, sh viivad need maksud väljaostetud varanduse riigi kasuks maha müümiseni, kui ei suudeta maksu maksta. Riigi asi pole reguleerida, mida keegi oma varaga teeb, kui kasulikult ta seda kasutab.

Annetused maksuresidentidele ja erisoodustused maksuvabaks. Riik tunnustab annetamist mõistes, et annetaja loobub omadest vahenditest teiste kasuks ning vähendades riigi koormust. Annetamine töötajatele (mõistes et igal tööl on oma mõistlik palk ja üle selle on tavaline annetus) on sama vaba kui teistele. Vältimaks maksupettusi, kus raha viiakse Eestist välismaale ja maksustatakse seal ära, siis on piirang juriidiliste isikute puhul, et peab olema maksuresident (registreeritud või erandina püsiv tegevuskoht Eestis, edaspidine maksustamine sarnane senisega, sh püsivast tegevuskohast varade sh saadud toetuste välja viimine). Mitteresidentidele antav toetus on maksuvaba 2-kordse miinimumpalga ulatuses aastas. Võimalik ellu viia koheselt.

Tulumaksuvabastus 2-kordse miinimumpalga summaga võrdseks. Sellest suurem osa kogutakse senise tava kohaselt, mitte 2-kordse määraga vm maksustamise meetodil. Ellu viimine järk-järgult peale sotsiaalmaksu kaotamist.

Sotsiaalmaks kaotatakse ära, tulumaksumäär võib natuke tõusta. Sotsiaalmaksu maksmine muutub vabatahtlikuks, kui soovitakse saada ravikindlustushüvitist. Vabatahtlik määr langeb 2-3 % peale. Ravikulude katmiseks hakatakse sotsiaalmaksu asemel koguma mõnevõrra kõrgendatud määraga tulumaksu. Sellega saab tööjõukulud alla viia, väljamaksed deklareeritakse jätkuvalt korrektselt ning deklareeritud teabe alusel tekib inimesele pension. Väheneb maksuarvestuse keerukus ning maksuhalduri saab suunata fundamentaalsete probleemide lahendamisele. Elluviimine järk-järgult aga esmajärjekorras.

Erisoodustused. Töötajatele on aastas lubatud teha 3-kuu palga ulatuses erisoodustusi maksuvabalt, st selles ulatuses käsitletakse erisoodustusi ettevõtluskuludena. Viivitamatu rakendamine.

Juriidiliste isikute tulumaksustamine. Senine tulumaksustamise kord jääb kehtima.

Käibemaksuvabapiir tõsta 50 000 euro peale. Kui väikeettevõte tegeleb kaubavahendusega, siis tõenäoliselt ostetakse see suuremast ettevõttest, nt hulgilaost, ja selle ostuga makstakse käibemaksu, mida maksuvaba edasimüügi tõttu tagasi ei saada riigi käest. Samuti makstakse käibemaksu tõenäoliselt elektrilt, sideteenustelt jm. Käibemaksuga jääb maksustamata tegevus lisandväärtuse andmisel. Sellega jääb raha samade jaehindade juures müüjale enam alles ning kuna ettevõte on piisavalt väike, siis suunatakse palkadeks vm kuludena edasi majandusse. Järk-järguline rakendumine peale sotsiaal- ja tulumaksude piirideni viimist, osaliselt selle ajal.

Kütuse käibemaks. Kütuselt kogutakse käibemaks juba aktsiisilaos nagu aktsiisidki. Rakendumine viivitamatult.

Sõiduautode käibemaks. Sõiduautodele taastatakse tavapärane käibemaksukord. Rakendumine viivitamatult.

Aktsiisid. Aktsiiside tõstmine peatada. Kui aktsiisimäär on tõusnud vähemalt 70 % lõpphinnast (ilma käibemaksuta), siis vastavate aktsiisialuste kaupade-teenuste pakkumise osas tuleb teha otsus, kas lubame ja jätame aktsiisi paika või keelame ära. Kui ära ei keelata, siis aktsiise tõstma ei hakka, kuna see on kahepalgeline poliitika, kus ühelt poolt ütleme, et paha-paha, ära tarbi, aga teiselt poolt hõõrume käsi, kui inimesed selle halvaga riigikassat täidavad, lausa planeerime laekumise eelarvesse sisse. Rakendumine viivitamatult.

Teenused. Riigi varaga pakutavate teenustega teenib Riik täiendavat raha või jätab osa raha teenimata sotsiaalsetel eesmärkidel. Raha teenimine pole eesmärk omaette, võib jääda ka kahjumisse. Osa selliseid teenuseid on ka haigla- jm raviteenused, kuna Riigile kuuluvad mitmed haiglad ning Riigis on ka haigeid, kel puudub ravikindlustus.


Üksik FIE asemele. Tekitada nn 1-mehe täisvastutusega juriidiline isik ehk üksik (vm sobiv nimi). Erinevus piiratud vastutusega OÜst on täisvastutus, mis vähendab, kaotab ühtlasi võlausaldajate julgustuseks osakapitali/sissemakse vajaduse. Jääb loomulik turutingimustest lähtuv vajadus sissemakseks. Sellega hoiame palgad turulähedased, mitte ei sunni, nagu praegu, FIEt maksma endale sama töö eest kõrgemat palka (maksustamise sarnasuse mõttes), formaalselt küll praegu palgamaksmist ei toimu, sest kogu ettevõtlustulu loetakse maksustamise mõttes koheselt palgaks ilma eelneva otsuse tegemiseta, arvele võtmisega. Tasub tähele panna, et sellisel juhul kehtib tavapärane raamatupidamise ja maksustamise kord, mitte lihtsustatud, samas kohati piirav kord nagu praegu FIEdel.


Edu taastamise ja kiirteele asetamise programmi ehk edukiirtee tulemused

OÜtamine väheneb. Füüsiliste isikute poolel väheneb nn oütamise vajadus, et säästa maksudelt.

Väikettevõtete rahad suunduvad majandusse edasi riigi vahenduseta. Juriidiliste isikute puhul tulemusena jääb lõpptarbijale ja teistele väikettevõtjatele müüvatele väikeettevõtjatele suurem hulk raha alles samade jaehindade juures (praegused käibemaksuga hinnad tõusevad senise käibemaksu võrra) ning kuna tegemist pole suure rahaülejäägiga ettevõtjatega, siis allesjäävad summad liiguvad peamiselt edasi meie oma Eesti majandusse otse ettevõtjalt või läbi suuremate palkade, suurema tööhõive ning dividendide. See aga tekitab teistele ettevõtjatele vajaduse neid rahasid vastu võtta ning palgata juurde töötajaid või maksta suuremaid palkasid.

Riigi keskendub mõttekatele ülesannetele. Inimesed võtavad vastutuse enda eest. Lõppkokkuvõttes raha liigub, inimestel on tööd, võimet elada paremates tingimustes, süüa tervislikumalt, ning riik saab tulumaksuga kätte raha, mida tal läheb vaja teenuste osutamiseks, mida erasektor iseseisvalt ei osutaks, nt riigikaitse, otseselt tajutavad ühiskondlikud teenused (nt valgustus, teed, koolid, meditsiin) jm.

Maksu- ja tolliameti personali vähenemine. Maksupettuste mõttekus väheneb kriitilise piirini, st pole enam mõtet petta, siis kuna nn tavapärase maksustamine töölõigud peaaegu kaovad ära, pole ka mõtet hoida personali ametis. Võib tekkida kummaline olukord, kus maksuametnikud hakkavad senise kulude palkadeks arvamise praktika asemel viljelema kulude mittepalkadeks arvamise praktikat, kuna palkadeks arvamisega tekivad inimesele riigi arvel õigused, aga maksuameti arvates on tema "püha kohus" riigi kohustusi iga hinna eest vähendada.


Finantslahendused

Laenud, liisingud jm finantseerimisvahendid. Riik ei pelga võtta laenu, aga seda võetakse üksnes nii kauaks, kuni kestab selleks võetud objekt. Võib võtta lühemaks ajaks. Laenu ei refinantseerita, välja arvatud objekti kestuse lõpuni. Nt laen võeti tee jaoks 3-ks aastaks. Tee pidi kestma 4 aastat. 3 aasta möödumisel märgatakse, et toimetulekuks on vaja laenu pikendada. Pikendatakse 1ks aastaks, siis lõpeb teekestus ning loodetavasti hakatakse uut teed ehitama vajadusel uue laenuga. Äärmisel juhul võetakse laenu jooksvate kulude katteks, et elada üle maksulangetusega tekkiv puudujääk.

Arveldusteenused. Vaadata üle Riigi ja SEB pangaga jt pankadega sõlmitud lepingud. Korraldada ühishange leidmaks soodsaim arveldusteenuste pakkuja. Klient ei maksa kaardimakse eest lisatasu, sest teenustasude võtmine pole ka erasektoris levinud praktika. Maksed Riigile on võimalikult soodsad. Isikute maksed igal viisil Riigile on teenustasuvabad. Pankadega sõlmitakse vastavad lepingud, kus Riik vajadusel maksab ise teenustasud. Riik kasutab pangakontoliikumise võimalusi ning vajadusel liigutab kontod soodsaimasse panka. Riik suure partnerina peab saama ka vastavaid soodustusi. Lisaks töötab Riik ka pankade kasuks sama moodi nagu teiste isikute kasuks.

Maksuhaldus. Maksu- ja Tolliamet tegeleks vabariigi Riigile omase maksuhaldusega, st piiripealsed juhtumid lahendatakse maksumaksja kasuks, kuna amet on loodud vabadustega riigi Riigi maksumaksjaga seoses. Vabas riigis kehtib põhimõte: kõik on lubatud, mis pole keelatud, sh maksustatud jm moodi piiratud. Nii ka maksumaksjal on lubatud kõik maksuvabad lahendused, mis pole otseselt maksu all. Sellega saab Riik näidata eeskuju ka Riigile, kes on ära unustanud, et tegemist on vabaduste riigiga.

Riiklik sissenõudmisamet. Luua ametkond, mis töötab sama efektiivselt, lisaks kel on sama efektiivsed seadusandlikud võimalused juba jõustunud ehk sissenõudmiseks edastatud maksete sissenõudmiseks, kui maksu- ja tolliameti sissenõudmisosakond, näiteks MTA osakond eraldi ametiks muuta, siis võiks kohtutäiturid lihtsalt ära lõpetada riikliku sektori sissenõudjatena.

Riigi oma pank. Võib tekkida vajadus luua riigi vahendite haldamiseks oma pank. Seni teeb riik oma tehingud Rahandusministeeriumi pangakontode abil.



Transport

Teed-tänavad. Jätkatakse ja suurendatakse teede-tänavate remonti, et vähendada riigielanike (ja külastajate) kaudset maksukoormust, mis avaldub autoremondi näol. Teed-tänavad peavad pidama vastu 10 aastat ning samaks ajaks on ehitajal garantiikohustus. Seda kohustust tagavad teede ehituse eest garantiiperioodil osakaupa tasutavad ehitusarved. Esitades keskpika nt pangagarantii (2-3 aastat, täpsemalt), on võimalik nende aastate eest saada raha kätte varem. Lühiajaline garantii aitab tagada, et ka garanteerija ei satu raskustesse. Pidevad remondid takistavad teede kasutamist ning tekitavad nende kasutajaile ja Riigile remondiadministreerimise mõttes asjatuid pingeid ja kulusid.

Ühistransport. Tasuta maakonnasisene transport maakonna elanikule.

Jalgratta- ja kõnnitee. Hoolimata sellest, et jalgrattur on jalakäijast oluliselt kiirem, on ta siiski sama nõrk osapool liikluses, kui seda on jalakäija. Kokkupõrkes jalgrattur vs mootorrattur või auto, on jalgrattur surmalaps. Seetõttu tuleb kõnniteed teha kõnni- ja jalgrattateedeks. Ülejäänud liikluseeskirju muuta pole vaja, sh jalgratturite suuremat hoolsuskohustust võrreldes jalakäijaga ning ülekäigurajal tee ületamist.


Üldised haldusõiguslikud normid, nende rakendamine ja täitmise tagamine

Seadusi ja määrusi olgu vähem, aga need olgu rakendatud. Kui rakendatakse edukalt üldnorme, siis lahenduvad juba ka täpsustavate normide vajadused. Inimesed on üldiselt ausad ning saadakse aru, kus jooksevad piirid. Kui ka mõni astub üle piiride, las olla, kui just asi ei muutu äärmuslikuks.

Piirangute seadmisel tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas seda piirangut on vaja, kas ei piira juba liiga varakult inimeste tegevust. Pigem piirduda deklaratiivsete piirangute ehk suunistega. Suuniste (rikkumisele ei järgne karistus, äärmisel juhul vestlus) andmine võib alata varem. Kui siiski seatakse piirang, siis vaadata üle, kas saab esmalt hakkama suunistega (liiklusmärgid, vestlused jms). Teatud juhtumitel lihtsalt jäetaksegi asi lahtiseks, aga trahve, sh sunnirahasid, ka ei määrata. Üks põhimõte on selline, et korduvat vales kohas teeületajat ei hakata vangi panema. Teine põhimõte: kui inimene eirab loodusseadusi, siis loodusseadused inimest ei eira. Ka kristlikud inimestevahelised suhted on osa loodusseadustest.

Kriminaliseerimine lõppeb. Karistusseadustikku võetakse sisse vaid väga äärmuslikud juhtumid.

Trahvide, lõivude, maksude jms tasumine ameti eelarvest toob ametkonna tagasi maalähedaste otsuste juurde. Kui ikka oma lolluse pärast eelarve väheneb, siis see võtab mõtlema ning järgmisel aastal enam neid vigu ei korrata. Näiteks Maksu- ja Tolliamet peaks tasuma kohtusse minnes riigilõivu, et võtta järele mõtlema kohtuskäigu mõttekust, nagu erasektor peab kogu aeg kaaluma oma kulude ja võimalike tulude vahel lisaks palgafondile ka riigilõivude osas. Konkreetne summa jääb riigikassasse kõigi ametkondade vahel jagamiseks vastavalt riigieelarvele. Miks peaks erasektor kannatama võimaluste vähenemise käes oma vigade ja riigi "eduka" maksukoormuse korral, aga avalik sektor mitte?

Ametniku vabadus. Kui isikule on antud teatud valdkond vastutada, siis tal on seal valdkonnas ka nö vabad käed. Ta võib teha ka äärmuslikke otsuseid. Kuna aga inimene on ekslik, siis on õigus tema otsuseid põhjendatud juhtumitel kontrollida.


Avalikku melu põhjustanud riigiasutused

Haiglad. Haiglates tehakse vaid elupäästvaid aborte. See raha, mis jääb abortidega puudu tehakse tasa sünnitusosakondades, kuhu lapsed jõuavad. Raha tuleb nagunii.

Rahvusringhääling. ERR muutub sõltumatuks ja kaader vaadatakse hoolikalt üle. Sõlmida ajakirjanike ja toimetajatega leppetrahvid, et hoida eetrit tasakaalus. Heaks näiteks on SAPTK tegevuse kajastamise ignoreerimisega. ERR teeb tasuta ülekanded Eesti noorteürtustelt, nt Piiblipäevad. Seni võetud tasud tagastatakse kui mitte täielikult, siis osaliselt viimase 5 aasta ürituste kohta.

Politsei. Politsei viirastub hetkel trahvigeneraatorina. Vähendada politseinike töökoormust neid juurde palgates. Läbi vaadata suhtlus ohvrite ja ühiskonna kui võimaliku infoallikaga.

Riigikinnisvara ja selle korrashoid. Kohalike omavalitsuste toetamine kohalike vajaduste rahuldamise puhul

Avaliku sektori hooned. Avaliku sektori hooned (sõltumata otstarbest) vajavad järelevalvet. Kuna järelevalve ja korra tagamiseks on Riigis olemas turvaettevõtted, siis saab neilt osta seireteenust ning vajadusel reageerimisteenust. Seda ka tehakse juba. Eelkõige tuleb reageerida mõistlikult ja heatahtlikult nagu Riikki, sest antud juhtumil esindatakse Riiki, kel on omad tegevuspõhimõtted.
Tulevaste avaliku sektori (nt munitsipaal-) elamute ehitamise asemel tuleb toetada erasektorilt üürimist. Kui inimesed jäävad pidevalt üüridega võlgu isegi sotsiaallaenude puhul, siis tagada neile koht avaliku sektori elamutes või pindadel. Toetada kohalikku omavalitsust.

Lasteaiad jm munitsipaalasutused. Lasteaiad, koolid jm eagruppidega seotud asutuste ruumivajadus tuleb vaadata perspektiivis. Kui on näha, et vajadus kasvab ajutiselt, siis rentida vajalikud ruumid või üldse kasutada erasektorit teenuste osutamisel. Erasektorit tuleb toetada, kuna nemad vastavad kõige otsesemalt isikute vajadustele. Toetada kohalikku omavalitsust.


Kui valid suured, siis suured ei vali sind, üksikut inimest massi seast, sest oled ju ise kinnitanud, et "suurus maksab".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Anonüümsed postitused pole oodatud!